Kirikute ühinemisleping sõlmiti Tallinna Toomkirikus

Eesti kirikud | 23 Dec 2010 | EKEesti Elu

Tiiu Pikkur

Laupäeval, 13. novembril kirjutasid Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus EELK peapiiskop Andres Põder ja E.E.L.K. peapiiskop Andres Taul alla nähtava ühtsuse lepingule, mis kinnitab ühtset usku ja ühendab okupatsiooni tõttu sunniviisiliselt kaheks rebitud kiriku üheks tervikuks.

Tänujumalateenistusel teenisid peapiiskopid Põder ja Taul (jutlus), peapiiskop emeeritus Kuno Pajula, piiskop Einar Soone, assessorid, kantsler, praostid, peakaplanid, vaimulikud ja ilmikud. Laulsid Tallinna Toomkoguduse, Püha Vaimu ja Kaarli koguduse koorid, organist oli Kadri Ploompuu.

Toomkirikusse oli tähtsat sündmust tunnistama kogunenud väga palju rahvast. Oma kohalolekuga austasid teenistust Eesti Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves ja president Arnold Rüütel abikaasaga. Kohale saabunute hulgas oli ka Rootsi eestlasi, Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikute esindajaid, ühiskonnategelasi, vaimulikke, koguduseliikmeid.

Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku (E.E.L.K.) ja Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) nähtavat ühtsust kinnitava lepingu luges ette kantsler Urmas Viilma.

Taas üks kirik

Välklampide sähvatuste ja kaamerate surina saatel andsid dokumendile oma allkirja peapiiskopid ja tunnistajad peapiiskop emeeritus Kuno Pajula, piiskop Einar Soone, kantsler Urmas Viilma, assessorid: Jaak Peeter Reesalu, Naani Holsmer, Virge James, Tiit Salumäe, Joel Luhamets, Ove Sander ja Mati Maanas.

Sellega jõudis lõpule 17 aastat kestnud ühinemisprotsess, mille aluseks on seisukoht, et ollakse üks kirik, mis lahutati vägivaldselt nõukogude okupatsiooni läbi.

Peapiiskop Põder võrdles oma kõnes iseseisvusaja kirikute eraldatust Berliini müüri viimse nurgaga, mis nüüd lõpuks langes. Ta ütles teretulemast kõigile, kes peavad kalliks kodumaa kirikut ja kutsus ehitama üheskoos oma kirikut lootuses, et tulevik toob palju ühiseid rõõmuhetki.

Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves meenutas sõnavõtus, et veel enne Eesti riigi loomist sai maakirikust iseseisev rahvakirik, andes tuge oma riigi rajamisele. Eestis jäi kirik ellu vaatamata okupatsioonile, väljaspool Eestit oli toeks põgenikele, aitas hoida eesti vaimu ja traditsioone. „Täna sõlmitud nähtava ühtsuse leping lõpetab meie luterlikule kirikule võõraste võimude poolt peale sunnitud kaheks jagamise ja taastab ühise koguduse,“ lausus president. „Eesti riik on alati ning põhimõtteliselt toetanud okupatsiooni tulemusel lahutatud ühingute ja seltside ühendamist. Ainult nii saame kokku tuua ja liita seda, mida kurjus läbi oma kommunistidest käsilaste lahutas.“

Eesti kirikud

Peetri koguduse jõululaat (3)