On seejärel töötanud raamatukogudes teadurina ja vanemteadurina majamuuseumeis, olnud teaduslik toimetaja, Tallinna Pedagoogiumi ja Eesti-Ameerika Ärikolledzhi õppejõud. Asutas 1964. aastal Tartu luuleteatri ja oli selle kunstiliseks juhiks. Võeti 1990 Kirjanike Liidu liikmeks, on Raamatuühingu juhatuse liige, Tallinna Bibliofiilide Klubi esimees ja Eesti teeneline kultuuritegelane. Esinenud rahvusvahelistel teaduslikel konverentsidel eesti kultuurielu esindajana.
Kirjanduslikku tegevust alustas tõlkeantoloogia koostamisega (kaks raamatut 1964), koostas raamatud „Mälestusi Oskar Lutsust“ (1966), „Mälestusi A.H. Tammsaarest“ (1978). Võttis osa A.H. Tammsaare „Kogutud teoste“ koostamisest ja kommenteerimisest, kõrvalloominguna on ilmunud A.H. Tammsaare ja Oskar Lutsu elu ja loomingut tutvustavaid broshüüre nagu „Tammsaare radadel“ (1977) ning „Palamuse ja Oskar Luts“ (1968). Olnud agar artiklite ja uurimuste, aga ka sünnipäevakirjutiste autor. On tõlkinud kuuldemänge, kirjutanud näidendi „G. Suitsu noorusest“ (lavastatud 1987).
Tederi elu sisuks on olnud kirjandus, loojad ja nende looming. Millise entusiasmiga ta elas ja töötas kaasa Raamatuaasta tähistamisele, pidades vajalikuks neile ideedele ja aateile jätkuva tähelepanu osutamist. Eerik Tederi eluks on kirjasõna, igal viisil lähenemine raamatule, et see suudaks oma põlise eesmärgi edasi anda nooremaile, kellele meie rahva kultuurivarad pärandatakse. Jätkugu tervist ja jõudu nende eesmärkide teenimisel!