Nõmme raamatukogus oli 16. detsembril põnev kohtumisõhtu Enn Vetemaaga. Õhtu algas filmikatkendiga Vetemaa juubelikontserdist Muusikaakadeemia kammersaalis. Kõlas Vetemaa Oboekontsert, dirigeeris Toomas Vavilov. Edasi vestles publikuga juba kirjanik, poeet, näitekirjanik, filmistsenaariumide autor ja tõlkija Enn Vetemaa. Kohtumisõhtu lõppes taas muusikaga – kõlas Vetemaa „Dolente“ kammerorkestrile. Kuulajatele tuli meeldiva üllatusena, et populaarsel kirjanikul on taskus hoopis Tallinna konservatooriumi kompositsiooni eriala diplom.
*
Nõmme raamatukogu hubasesse lugemissaali tuli Enn Vetemaaga kohtuma hulganisti kuulajaid. Enne kohtumisõhtu algust said külalised tutvuda Vetemaa raamatutega – näituse oli kokku pannud Nõmme raamatukogu direktriss Helen Reiser, kes oli ka üks õhtu juhte (kohtumisõhtu toimus koostöös Johannes Aaviku Seltsiga). Enn Vetemaa loominguline pärand on muljetavaldav – üle 20 romaani, paarkümmend näidendit, luulekogud, tekstid muusikalistele suurvormidele jne. Seda teavad aga vähesed, et Vetemaa õppis koos Arvo Pärdi ja Jaan Räätsaga Tallinna konservatooriumis heliloomingut. Pärdi ja Räätsa heliteoste jaoks on Vetemaa ka tekste kirjutanud. Näiteks valmis 1961. a koostöös Arvo Pärdiga oratoorium „Maailma samm“ 2-le etlejale, segakoorile ja sümfooniaorkestrile. Oma musikaalsust on Vetemaa saanud kasutada ka eesti heliloojate muusikalidele libretosid kirjutades ja inglise heliloojate muusikalide libretosid eesti keelde tõlkides. Eriti õnnestunud koostöö selles vallas oli libretist Vetemaal helilooja Ülo Vinteriga – Vinteri muusikalistest lavateostest „Neli musketäri“ ja „Pipi Pikksukk“ said Estonia teatri hittlavastused, mis olid laval pikki aastaid.
*
Kohtumisõhtul saime teada, et Enn Vetemaa elutee alguski oli väga eriline – 1936. a käis teda esiisade talus ristimas legendaarne Uku Masing, kes oli Raikkülas Vetemaade naabrimees. Natuke eemal Raikküla mõisas elas sajandi algul Baltimaade suurim filosoof Hermann von Keyserling, kelle autogrammiga raamatut Vetemaa vanaisa oma raamatukogus aukohal hoidis. Vetemaa kirjandusse tuleminegi on seotud põnevate lugudega. Paar aastat pärast esimese luulekogu „Häälemurre“ ilmumist 1962. a, jõudis keerdkäike pidi trükikotta Vetemaa esimene romaan „Monument“. See toodi näidendina Eesti kõrval lavale ka Moskvas ja tõlgiti lausa 27 keelde! Niisugune tähelend lükkas Vetemaa pärast konservatooriumi lõpetamist lõplikult kirjandusse. Muusikat hakkas ta uuesti kirjutama alles 30 a hiljem. Kontserdid Vetemaa heliloominguga on toimunud Estonia Talveaias, Rapla kirikumuusika festivalil ja mujal. Nii on Vetemaa elutee ise nagu põnevusromaan – kahjuks pole ta veel oma memuaare paberile pannud.
Kohtumisõhtul Nõmmel vaatasime filmilindilt ka katkendeid Vetemaa näidenditest „Roosiaiast“ ja näidendist akadeemik Gustav Naanist. „Roosiaed“ oli Voldemar Panso viimane lavastus, mille viis lõpuni tema õpilane Merle Karusoo. Näidendi peategelane Tõnu on kirjanikul kirjutatud näitleja Tõnu Aavale, kes kohtumisõhtul Vetemaa luulet esitas (samuti filmilindi vahendusel). Õhtu „naelaks“ kujunes see, kui maestro avaldas suure saladuse – tal on valmis uus näidend, sedapuhku Nõmme linna rajajast Nikolai von Glehnist. Näidend tuuakse lavale Nõmme kaunis kultuurimajas veebruaris või märtsis. Sellest tuleb kindlasti üks menutükk, nagu on siiani olnud kõik Vetemaa näidendid. Seekord aitab kaasa ka veidriku paruni von Glehni populaarsus rahva seas.
Kirjanik Enn Vetemaa on ka helilooja!
Kultuur
TRENDING
