Tänane Eesti Ekspress
toob välja dokumendi, milles saadakse kindlust küsimusele, kas Juhan Smuul osales küüditamisel.
„Palju aastaid õhus olnud kahtlused, et kirjanik Juhan Smuul ei kirjutanud mitte ainult ülistuslaule Stalinile ja punaokupatsioonile, vaid võttis osa ka oma rahvuskaaslaste küüditamisest, on leidnud lõpuks tõestust,“ kirjutab leht.
Rahvusarhiivis on säilinud Kõue vallas küüditamise ohvritelt konfiskeeritud vara nimestikud. Neist ühel, 25. märtsil koostatud nimestikul, seisab kirjas, et komisjon, kuhu kuulusid Debora Vaarandi ja Juhan Smuul, „kirjutas üles vara, mis kuulub Saadi, Elmar Jaani p. ja mis asub Harjumaa maakond, Kõue vald, Ardu külanõukogu, Jõepere talus“. Nimestikus on nii elumaja, hooned kui ka muu vara. Akti lõpus on Smuuli ja Vaarandi allkirjad.
Roland Lään kirjutab Smuuli osalusega küüditamise episoodist nii: „Kikkhabe soovitas mul koos kultuuritöötajatega minna otse vallamaja külje all olevasse kulakutalusse. Kultuuritöötajad kõik reekorvi ei mahtunudki, vaid pidid leppima ree järel käimisega. Nende ülesanne oli kooperatiivi töötaja abistamine kulaku vara üleskirjutamisel.”
Ekspress kirjutas eelmisel nädalal, et Smuul avaldas paar nädalat enne küüditamist kirjanike liidule soovi minna „loomingulisele komandeeringule“ Võrumaale. Ent esmalt sattus ta hoopis Kõue valda.
Eesti kirjanike liidus on tõstatunud arutelu, kas kirjanike maja seinalt peaks eemaldama kirjanik Juhan Smuuli bareljeefi.
Kirjanik ja luuletaja Mait Vaik ütles Eesti Päevalehele, et on palju kirjanike liidu liikmeid, kes bareljeefi eemaldada sooviks. “Minu silmis on Juhan Smuul stalinist, kes represseeris oma kolleege ja oli stalinistliku režiimi suur toetaja. Õhinaga toetaja, mitte käetõstja. See inimene andis üles oma kolleegid, kellest kaks läksid vangi,” nentis ta.
Kirjaniku liidu liige Andrus Kivirähk märkis lehes aga, et idee mälestustahvli eemaldamisest on piinlik ja kohatu.
“Smuul oli oluline ja särav kirjanik, kordades andekam kui need, kes praegu tema kuju mahavõtmist taotlevad,” sõnas ta.
“Ringvaatele” antud intervjuus sõnas Kivirähk, et Smuul oli muhe ja rahumeelne mees, kelle mälestus peaks siiski kirjanike maja seinale alles jääma.
Kivirähk lausus, et kuigi Smuul oli noorena kommunistlik noor, on igal kirjanikul ebaõnnestunud ja keskpäraseid teoseid ning Smuuli puhul võib kommunismi ülistavad read nende ebaõnnestunud teoste hulka arvata.
1922. aastal Muhus sündinud Juhan Smuul oli proosakirjanik ja ühiskonnategelane. Smuul kirjutas 30 loomeaasta jooksul nii proosat, poeesiat kui ka draamakirjandust. Smuul suri aastal 1971.
