www.sloleht.ee Noorukese modelli Liia ootamatu surm Milano trammirööbastel on üks 56 surmajuhtumist, mis mullu eestlastega võõrsil aset leidis. Kõik lahkunud peale ühe toodi kodumaa mulda.
2007. aasta juunis lendas Eesti Modelliagentuuri modell, telesaate "Võta või jäta!" üks 25 kohvrivalvurist Liia (17) elus esimest korda Milanosse – Itaalia moepealinna.
Aastaid modellitööd teinud neiu käis ühelt castingult teisele. Nii ka reedel, 13. juulil. Tol saatuslikul pärastlõunal oli ta tagasiteel hotelli. Rõõmsameelne piiga uuris suurlinnas parajasti linnakaarti, kui äkki...
Ilmselt oli pikakasvuline (üle 180 cm pikk) blondiin, madalad nn baleriinisussid jalas, moepealinna kaarti süüvinud nii hoolega, et ei pannud teele jäävaid trammirööpaid tähele. Ta komistas ning kukkus näoga vastu trammi.
Liia sai raske peatrauma ja suri haiglas. Milano politsei välistas kohe uurimise algul surma põhjustena nii mõrva kui ka enesetapu.
Paraku ei ole Liia ainus eestlane, kes eelmisel aastal võõrsilt elavana tagasi ei tulnud. Välisministeeriumile teadaolevalt andsid Eesti välisesindused mullu konsulaarabi 56 Eesti elaniku surmajuhtumi korral. 2006. aastal oli see arv väiksem – 35.
Surmapõhjused olid liiklus- ja muud õnnetused ning haigused, kuid ka enesetapud.
Kõige rohkem eestlasi heitis võõrsil hinge Soomes – koguni 20. Kuus eestlast suri Saksamaal, neli Indias, Hispaanias ja Itaalias ning kolm Iirimaal ja Suur-britannias. Üks lahkunu on maetud Indiasse, ülejäänud Eestisse.
Lahkunu kodumaale toomine ei ole odav. Euroopa piires maksab põrmu tuhastamine ja urni Eestisse toimetamine 25 000–40 000 krooni, ütleb Mariann Sudakov välisministeeriumi pressitalitusest. Kirstu vedu on veelgi kallim: 45 000–65 000 krooni. Kui lahkunu tuuakse Eestisse lähemal asuvatest riikidest, saab siiski vähemaga hakkama.
Kes peab kinni maksma surnud eestlase kodumaale toomise – kas omaksed või riik?
Sudakov selgitab, et kehtiva reisikindlustuse korral organiseerib põrmu Eestisse saatmise kindlustusfirma. Välisesindusel on sel juhul vaid konsulteeriv osa. Kui aga võõrsil surnud kodanikul tervisekindlustusleping puudus, tuleb surnukeha veoga seotud kulud katta omastel. Samas on mitmel juhul aidanud kulusid katta ka omavalitsused või tööandjad, teab Sudakov.
Milline roll on välisesindustel, kui eestlane võõrsil on hinge heitnud?
Sudakov selgitab, et Eesti kodaniku surma korral võõrsil on asukohariigi ametiasutused kohustatud surmast viivitamatult teavitama välisesindust. Pärast isiku tuvastamist võetakse ühendust kadunu perekonna või teiste lähedastega.
Välisesindus aitab lähedastel korraldada formaalsusi, mis on vajalikud põrmu Eestisse toimetamiseks. Lähedastega suheldes selgitab välisesindus, millisel moel soovitakse lahkunu põrm Eestisse toimetada (kas kirstu või urniga).
Samas edastab välisesindus kohalikule ametkonnale surmatunnistuse väljaandmiseks vajalikud andmed, vahendab omaste suhtlemist matusebürooga jms.
