www.DELFI.eeTuleva aasta esimesest päevast hakkab kehtima kriminaalmenetluse seadustik, mida Tallinna abilinnapea ja endine politseinik Kalle Klandorf nimetab suurepäraseks seaduseks – politseinike poolt vaadatuna.
Artikkel:
http://www.delfi.ee/news/paeva..."Endise politseinikuna saan ma suurepäraselt aru, mida see seadus politseile annab – õigus piiramatult jälitada, pealt kuulata, süüta inimene kuueks kuuks vahi alla võtta – ja politseinik ei vastuta mitte millegi eest!" pahandab Klandorf ajalehes Pealinn. "See on selge samm kodanike vabaduse piiramise poole."
Klandorf toob näite, et vanasti pidi politsei vahi alla võtmise põhjust korralikult tõestama. "Iga kuu aja tagant pidi tõestama, kuhu ollakse tänu inimese vahi all hoidmisele edasi jõudnud, mida on saavutatud tänu inimese trellide taga hoidmisele," lisab Klandorf. "Kui edasiminekut polnud, siis tuli vahistatu vabaks lasta. Nüüd enam sellist tõestamise vajadust pole. Uus seadus on suur samm politseiriigi poole."
Samal seisukohal on endine riigikogu liige Ain Seppik, kes peab kõige hirmuäratavamaks seadusemuutusega antavat võimalust, et politsei saab inimest pool aastat trellide taga hoida sisuliselt ilma, et kohus inimese kinnipidamise õigustatust kontrolliks.
Lõputu pealtkuulamine saab rohelise tule
Nii Klandorf kui ka Seppik peavad inimeste õiguste rängaks rikkumiseks uue seadusega kaasnevat senisest veelgi suuremat võimalust jälitustegevuseks – lihtsaima näitena telefonikõnede pealtkuulamist, nii et pealtkuulatavad sellest kunagi teada ei saagi.
"Üheski Euroopa Liidu riigis pole nimekiri, mille alusel võib jälitustegevust alustada, nii pikk nagu Eestis," ütleb Seppik. "Luba antakse küll tähtajaks, aga seda ajapiiri võib meil lõpmatuseni pikendada."
"Uuest aastast kehtima hakkavad kriminaalmenetluse seadustiku muudatused panevad ahastama, kahjuks inimesed ei saa nende olemusest aru,» ohkab Klandorf.
Näiteks toob ta seaduses väljakuulutatud kohustuse inimest, keda on varjatult jälgitud, sellest teavitada. "Välja on toodud 17 põhjust, millal inimesele ei pea teatama, et näiteks tema telefonikõnesid on pealt kuulatud. Need 17 tingimust praktiliselt välistavad kohustuse üldse teavitada. Kui inimene aga ikkagi saab kuidagi teada, et teda on jälitatud, siis on tal seaduses antud õigus jälitusmaterjalidega tutvuda. Samas aga on välja toodud 21 põhjust, mille alusel võib keelduda inimesele tema kohta kogutud jälitustoimikut näitamast."
Valitsuse uus seadus lubab politseil alustada jälitamist erandjuhul ka üldse ilma kohtu loata. Sel juhul tuleb vastav nõusolek saada tagantjärele 24 tunni jooksul.
Riigikogu Keskerakonna fraktsioon algatas juba juunis kriminaalmenetluse seadustiku muutmise, et suurendada kontrolli piiramatu jälitustegevuse üle ja tagada inimestele privaatsuse kaitse.
Ka õiguskantsler Indrek Teder on valitsuse uut kriminaalmenetluse seadust kritiseerinud. Prokuratuuri antav õigus anda luba jälitustoiminguks ilma kriminaalmenetluse algatamiseta tõstab prokuratuuri sisuliselt kohtu rolli. Kuna seadus ei paku inimestele tõhusat kaitset jälitusasutuste poolt toime pandud võimalike rikkumiste korral, ongi Teder tunnistanud jälitustoimingust teavitamise korra osaliselt põhiseadusega vastuoluks olevaks.
