Aenne Burda.
Foto: inetrnetist
Foto: inetrnetist
„Tavainimese“ moeajakiri, millega olid kaasas ka lõiked, ei olnud mitte ainult Eestis nõukogude korra pimedatel päevadel populaarne, vaid seda loevad ja kasutavad miljonid moehuvilised tänaseni 89-l maal; ajakiri ilmub 16-s keeles.
Nüüd on „kleitide kuningannaks“ tituleeritud Aenne Burda surnud. Ta suri perekonna juuresolekul Offenburgis 96-aastasena. „Vanaks saada on Jumala tahe, noorena püsida on elu kunst,“ ütles Aenne Burda, kes sündis 1909. aastal Anna Magdalene Lemmingerina.
Tulevase moekirjastaja isa oli vedurijuht, ema talupoja tütar. Elus ei saanud Aenne Burda midagi kingituseks, seetõttu õppis ta juba varakult, et raha teenimiseks peab tegema kõvasti tööd. Kloostrikooli lõpetamise järel asus ta tööle firmasse, kus kohtas Offenburgi trükikoja ja kirjastuse omanikku dr. Franz Burdat. Kolm aastat hiljem, 1931. a. nad abiellusid. Sel ajal oli ennekuulmatu, et abielunaine keeldus majapidamistöid tegemast, aga Aenne leidis, et koristamine on „sunnitöö” ja palkas endale majapidamisabilise, hiljem tuli perekonda ka lapsehoidja – kolme poja kõrvalt ei oleks äritalendiga naine suutnud rajada meediaimpeeriumi. Elu lõpuni jäi aga ärijuht truuks oma väikesele, 59.000 elanikuga kodulinnale Offenburgile. Tänuks on linna üks tänavatest nimetatud „Aenne Burda'ks“.
Abielust algas Aenne Burda (nime Aenne võttis ta oma lemmiklaulust „Ännchen von Tharau“) särav tulevik. Ühel päeval, peale noorima poja sündi, sai temperamentne proua teada, et ta mehel on teise naisega armusuhe ja laps, kellele truudusetu abikaasa oli veel kõigele lisaks kinkinud kirjastuse. Nüüd oli mõõt täis. Aenne ei nõudnud aga mehelt sugugi (nagu oletada võinuks) lahutust, vaid sedasama ärakingitud kirjastust, mille „liignaine“ oli vahepeal viinud pankroti äärele. Burda-dünastia tundjad räägivad, et Aenne ei andestanud küll kunagi oma mehele kõrvalhüpet, kuid sellest skandaalist ei räägitud ka enam kunagi.
Oma esimest ajakirja Favorit andis Aenne Burda välja 5000 eksemplari ning see osutus menukaks. Esimene Burda Moden ilmus 1949. aastal. Toimetuses oli 48 töötajat, tänapäeval on neid üle 200.
1952. a. tuli idee lisada moelehele lõikeid. Nii oli võimalik sõjajärgsel Saksamaal, kus kõigest puudust tunti, hakata ise valmistama väikese raha eest moekaid riideid. Ajakirja populaarsus ei lasknud end kaua oodata, a. 1965 müüdi seda juba rohkem kui miljon eksemplari ja Aenne Burda oli nüüd oma abikaasa kirjastuse edugarantiiks.
Aenne Burda oli suur isiksus, ta armastas suurt seltskonda, kiireid autosid, kuid ka Hermann Hesset. Ta vihkas diskussioone naiste emantsipeerumisest ja nende võrdõiguslikkusest meestega. Veel enne oma surma vastas ta, kui temalt küsiti, kuidas tal läheb: „Aitäh küsimast, mul läheb hästi, ma vihkan!“
1960—70ndatel aastatel hakkas tema kirjastus andma välja naisteajakirju Carina, Anna ja Verena. Aenne Burda saavutas sõna otses mõttes selle, et tema abikaasa oli nüüd tema alluv. Siinkohal ei tohi unustada, et dr. Franz Burda ei olnud mingi tuhvlialune, vaid külmalt kalkuleeriv ärimees.
Oma abikaasa edu tippu ehk seda, et 1987. a. ilmus „Burda Moden“ Venemaal esimese lääne ajakirjana vene keeles, dr. Franz Burda enam ei näinud, sest ta suri pool aastat varem. Kuid milline triumf – Aenne Burda seisis esimestel perestroika-aastatel Raissa ja Mihhail Gorbatshovi vahel lilledemeres. Ei ole kahjuks teada, kas vene moeteadlik first lady laskis endale ka midagi Burda-lõigete järgi õmmelda.
74 aastat juhtis menust hoolimata tagasihoidlikuks ja humoorikaks jäänud ärinaine oma perekonda, 45 aastat dirigeeris ta armastatud kirjastust, mille pärandas oma lemmikpojale dr. Hubert Burdale, kes on abielus elukutselt arsti, kuid juba aastaid populaarse näitleja-moderaatori Maria Furtwängleriga. Nende love story vajaks omaette artiklit. Tänapäeval ilmub meediakontsernilt Burda 239 erinevat väljaannet, 2004. a. oli käive 1,48 miljardit eurot. Kirjastuse lipulaevadeks on uudisteajakiri Focus (konkureerib Der Spiegel'iga) ja seltskonnaajakiri Bunte. Burda bürood on peale Badeni väikelinna Offenburgi veel Münchenis, Berliinis ja Hamburgis.
