Muu hulgas on lageraiesse plaanitud potentsiaalsete vääriselupaikadega metsad väljaspool loodavat maastikukaitseala, samuti kanakulli elupaik (ca 6 ha), Eesti Looduse Infosüsteemis (EELIS) vana loodusmetsa elupaigatüübina kirjas olev 200-aastane männimets ning rohkesti üle saja-aastaseid, kõrge looduskaitselise väärtusega männi- ja kuusemetsi.
1964. aastal loodud riikliku tähtsusega maastikuline keeluala Kurgja-Linnutaja alal asub Pärnumaal, Põhja-Pärnumaa vallas. 2008 algatati Kurgja-Linnutaja maastikukaitseala kaitse-eeskirja eelnõu, mille järgi pidanuks kaitse-eeskiri hõlmama üle 400 hektari maid, sh C. R. Jakobsonile kuulunud talumaid, parki ning Jakobsonide perekonna matmispaika, samuti Pärnu jõe vee-elupaiku, Kurgia-Linnutaja maa-ala metsakooslusi ja sealseid elupaiku. Hetkel on aga moodustamisel uus Kurgja-Linnutaja maastikukaitseala uue kaitse-eeskirjaga, mis ei kattu algse kaitseala piiridega ning mille pindalaks planeeriti algselt vaid 93 hektarit.
Loodava maastikukaitseala piirid vaidlustas RMK Vändra metsaülem Jaan Kägu 2018. aasta 30. oktoobril Keskkonnaametile saadetud kirjaga, paludes osa metsaalasid kaitse alt välja jätta. Põhjenduseks toodi väide, et kaitseala planeerimisel on tehtud eksitav viga ning planeeritud kaitseala ei asuvat mitte ainult Kurgja-Linnutaja talu maadel, vaid sellesse olevat haaratud ka RMK metsakvartal.
Ometi on tegemist C. R. Jakobsoni perekonnakalmistu lähedal kasvavate üle 100-aastaste kõrge loodusväärtusega metsadega, mida kinnitavad ka varasemad eksperthinnangud.
AIal on elu- ja pesitsuspaik Loodusdirektiivi I lisa liikidele: II kaitsekategooriasse kuuluv metsis ja kanakull, samuti musträhn, hallpea-rähn, väike-kärbsenäpp, värbkakk, kes on ühtlasi III kaitsekategooria liigid.
Jakobsoni kodutalu ümbruses asuv terviklik, loodusmetsa aladega ja raietest vähemõjutatud metsamassiiv on laialdaste lageraiete tõttu harulduseks saanud ning selliseid alasid võib Eestis leida veel vaid väga üksikuid. Kurgjal on veel hajusalt kasvamas siiani raietest pääsenud metsatukad, mis vastavad vana loodusmetsa kriteeriumitele, ning ligi kaheteistkümnel hektaril kasvab veel üle 200 aastane männik, 160 aastased kuused ning 160 aastased kased. Ekspertide hinnangul on oluline säästa just põlisel metsamaal asuvaid minimaalselt raiutud või pärast looduslikke häiringuid looduslikult taastunud metsi (Kaupo Kohv, Anneli Palo, Kaili Viilma, 2012).
Eesti Looduse Infosüsteemis vana loodusmetsa elupaigatüübina kirjas olevat 200-aastast männimetsa soovitakse RMK poolt lageraiega majandada, ehkki Euroopa Liidu loodusdirektiiv toob välja, et liikmesriikide Euroopa territooriumil muutub looduslike elupaikade olukord järjest halvemaks ja üha rohkem looduslikke liike ja elupaiku on tõsiselt ohustatud. Direktiivi lisa 1 määratleb taoliste tunnustega metsa ühenduse tähtsusega loodusliku elupaigatüübina, mille säilitamine nõuab erikaitsealade määramist.
Eesti teadlaste väitel (Lõhmus jt. 2004) peab üle 100-aastane mets vanade loodusmetsade elustiku püsimajäämiseks hõlmama 32-42% kogu Eesti metsamaast. Selliseid oli aga juba 2009. aastal vajaminevast ligikaudu 15 korda vähem alles, seega on Eesti loodusmetsade pindala selgelt väiksem, kui on vajalik vanade loodusmetsade elustiku püsimajäämiseks (Lõhmus jt. 2004).
Kodanikuühendus Eesti Metsa Abiks soovib Riigimetsa Majandamise Keskuselt ja Keskkonnaametilt, et eelpool kirjeldatud Kurgja-Linnutaja looduslike ja poollooduslike koosluste, samuti kaitsealuste taime- ja loomaliikide ning aastasadade jooksul väljakujunenud maakasutust peegeldavate pärandkultuurimaastike ja loodusmetsade kaitse saaks tagatud. Selliseid metsi ei tohiks majandada lageraiega. Eripärane Edela-Eesti loodus ning kultuuripärand peab säilima.
PRESSITEADE
https://www.facebook.com/group...