Kauaaegne Toronto Eesti koolide juhataja Edgar Marten, kes kevadel selle ameti küll maha pani ja andis n-ö teatepulga üle noorele kolleegile Ene Timmuskile, on siiski jäänud koolidega seotuks just erinevate projektide koordineerimise osas. Suuresti selle eesmärgiga toimus ka tema hiljutine reis Eestisse, mille lennupilet kingituseks koolide poolt kauaaegse töö eest.

Täienduskoolidel on sidemed Eesti Haridusministeeriumiga kestnud juba alates 1996.a.-st, ministeerium on varustanud koole õpikutega — kokku üle 1000 — mida kasutatakse valikuliselt lasteaiast gümnaasiumini. Nüüdki külastas Edgar Marten Tartus asuvat haridusministeeriumit, samuti Tartus toimunud Välis-Eesti koolide näitust, kus ka siinne kool esindatud oli. Ta kohtas ka Välis-Eesti koolide suurt entusiasti Piret Toometit, kes on ise aasta Siberis eesti keelt õpetanud. Kolmetunnises vestluses tekkis muuhulgas idee küsida Toronto eesti täienduskoolide poolt haridusministeeriumist toetust raamatu väljaandmiseks vanavanemate põgenemislugudest, mille ümberkirjutamine lintidelt on parajasti siin käimas. Kui see lugude kogumise ja jäädvustamise idee mõni aeg tagasi koolis välja kuulutati, poleks keegi osanud arvata, et lugusid tuleb nii palju — 33, mille koondamine kaante vahele jäädvustaks seda perioodi eesti rahva elus. Toetuse saamiseks on kavas teha ametlik palve.

Kindel on aga 8000 EEK suurune toetus haridusministeeriumi poolt, selle raha eest on võimalik tellida vajalikke töövihikuid.

Juba tänavukevadisel koolide väljasõidul õpilasi küsitledes 2003./04. õppeaasta väljasõidu asukoha suhtes selgus, et valdava enamuse sooviks oleks osavõtt Eesti Üldlaulupeost ja Estost. Sellest lähtuv koolikomitee, esinaise Elle Rosenbergi ja õpetajate ühine otsus oligi uurida võimalusi otsuse praktiliseks rakendamiseks. Seega endise koolijuhataja üheks reisi eesmärgiks jäi uurida võimalusi, kuidas haridusministeerium võiks üritust abistada. Ning tänu kohtumisele haridusministeeriumi Tallinna osakonna juhataja Ants Egloniga (kes viimase Esto ajal ka Torontos viibis) selgus, et majutuse ja toitlustuse osas laulupeo ajaks võib loota haridusministeeriumi vastutulekut. Tänu Ants Egloni abikaasa Mallele on ka lastekoori noodid olemas.

Kuna minekuotsuse tegemiseks on aega ainult jõuludeni, hakatakse kohe, kui koolitöö jälle peale hakkab, lapsevanematega seda küsimust arutama, et selgitada, kes plaanivad lastega Eestisse kaasa sõita. Koori koosseis oleks umbes 30 noort; plaanis on tagasi kutsuda ka lapsi, kes on juba kooli lõpetanud. Edgar Marteni sõnul oleks väga tore seal osaleda ja oma kooli vaimu tutvustada — et ka Eestis oleks näha, mille heaks Välis-Eesti koolide raha läheb. Kui laulupeole minek teoks saab, järgneks kindlasti sellele ringreis mööda Eestit ja ehk ka sõit Rootsi.

Samuti külastas Edgar Marten Eestis Peeter Mehisto ja Irene Käosaare juhtimisel tegutsevat keelekümbluse programmi, mis on oma tööga igati edukas, kuna vastavad klassid tegutsevad tublisti ja venelastel on huvi eesti keele õppimise vastu suur. Ka siinses täienduskoolis on sügisel plaanis avada keelekümbluseklass neile lastele, kes veel eesti keelt ei räägi, et neil oleks võimalus näit. 3.-4. klassis juba koos teistega üldklassis õppimist jätkata.

Suureks elamuseks oli oma kodukooli — Neeme Algkooli külastamine Jõelähtme vallas, mis sai esimese auhinna põhikoolide seas ning mis on esimene kool Eestis, millel on oma vapp.

Reisimuljeid oli Edgar Martenil muidugi palju rohkem, kuid põhihuviks ja südameasjaks siiski tema elutööga — koolidega seonduv. Ja juba selle koha pealt oli kodumaa külastus väga edukas.

Märkmed: