Kodumaal avati esimene ratsamonument
19 Sep 2003 Ervin Aleve
II maailmasõja tules hävinud Tori kiriku taastamine on kestnud aastaid. Kirik kannab nüüd Eesti Sõjameeste Mälestuskiriku nime, millega soovitakse meenutada sõdalaste poolt toodud ohvreid lahinguväljadel. Tööde läbiviijaks on olnud Tori Kiriku Taastajate Ühendus, mille esimeheks on energiline Jüri Kask.
Oli loomulik, et pühakoja juurde püstitataks mingisugune au- või mälestussammas, nagu seda paljudes kohtades mujal maailmas on tehtud. Otsuse tegemisel langes valik sõjameeste kaitsepühakule Pühale Jürile, kelle võitlus lohega sümboliseerib võitu Vabadussõjas, aga ka meie riigi taassündi 1991.a., mis muudab samba rahvusvaheliselt mõistetavaks.
Teisalt on Püha Jüri ka skautide sümbol. Sõjaeelses Eesti Vabariigis selleaegse Skautide Maleva poolt Vabadussõja ajal moodustatud Scoutspataljonile kingitud lipu ühel küljel oli Püha Jüri valge hobuse seljas lohet tapmas.
Pronksist valatud 3,5 m kõrguse monumendi autor on Tartu Kõrgema Kunstikooli skulptuuriosakonna juhataja prof. Mati Karmin. Ajakirjanike hinnangul on Eesti Püha Jüri talupoeglikult terve ja jõulise välimusega. Puudub kirevus ja detailide ülepaisutamine. Kuju on paigutatud Tori kiriku käärkambri poolsele küljele ja on ümbruskonnas hästi nähtav.
Projekti maksumus on 700.000 krooni, mille sisse on arvestatud ka korrastustööd lähikonnas.
Eesti esimese ratsamonumendi avamine toimus ca 2000 inimese osavõtul 20. augustil 2003. Kohal oli rohkearvuliselt riigi- ja omavalitsustegelasi. Kõnelesid kaitseminister Margus Hanson, kultuuriminister Urmas Paet, justiitsminister Ken-Martti Vaher, Kaitseväe ülemjuhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts, Tallinna linnapea Edgar Savisaar, Pärnu maavanem Toomas Kivimägi, Tori vallavanem Enda Link jt.. Kohal oli ka Eesti Skautide Ühingu esindus oma lipuga, kõneles peaskaut skm. Kristjan Pomm.
Püha Jüri kuju ümber seotud rahvusvärvides lindi sõlmis lahti II maailmasõja veteran, Rüütliristi kavaler Harald Nugiseks, mille juures teda abistasid avamisel viibinud ministrid.
Sammas pühitseti luterliku ja apostliku õigeusu kommete kohaselt. Järgnes pärgade asetamine monumendi jalamile ning skulptori ja kiriku taastamise korraldajate austamine.
Piduliku tseremoonia lõpetuseks toimus Tori laululaval kontsert, kus esinesid teiste seas politseiorkester ja Eesti Sõjameeste Pärnu Ühenduse meeskoor. Eesti kaitsevägi oli kohale toonud rahvale tutvustamiseks kaasaegset sõjatehnikat ja relvastust.
Sõjameeste ja ka skautide kaitsepühak Püha Jüri hobuse seljas võitlemas lohega Tori kiriku esisel on kohal ja hästi korraldatud avamistalitus möödas, kuid samba ümbrus vajab korrastamist. Samuti pole veel kiriku taastamistööd lõppenud. Selleks jätkuvad annetuste kogumised ülemaailmselt, ka siin Kanadas.
Märkmed: