Jumalateenistusel teenisid õp. dr. Andres Taul ja õp. Ants Tooming, kes pidas päevakohase jutluse, tuues kuulajateni pildi 60 aasta eest asetleidnud sündmustest, mil võitlusse kistud maailmas mindi tundmatule tulevikule vastu. Kiirustamises oli ka kaotusi. Kõikjal paguluses, igas maailmaosas ja ühiskonnagrupis sai eesti kirik esimeseks organisatsiooniliseks ühenduseks. Lekkivast lootsikust sai rahvale kaitsekilbiks vaimulik palvetelk. Jumalarahva üle oli varjav kaitse põgenemise algusest peale. Eesti kirik on püsinud läbi aastate ja hoidnud oma rahvast.
Meie kodumaale jäänud omaksed olid seal oma kannatuste ja raskustega samuti teatud mõttes põgenikud omaenda maakamaral. Pühakodadest hoiti sel ajal eemale. Nüüd on ammu olukord muutunud ja see on olnud Jumala suure armastuse tulemus. Paljud on avanud oma südamed Jumalale ja saanud vastused oma küsimustele. Täna täname, et Jumal on hoidnud meie maad ja rahvast ning palvetame, et Ta veelgi annaks oma armu ja abi.
Koor viis kuulajate mõtted kodumaale J. Aaviku lauluga „Püha, põline ja üllas“ ning Jean Sibeliuse „Finlandia“ hümni eestikeelse tekstiga „Kord tõuseb päike“. Eriti mõjuvaks kujunes koori esituses Peep Sarapiku „Ta lendab mesipuu poole“ Rosemarie Lindau juhatusel. Dirigent suutis selle laulu tervikuna elamuseks vormida, helisema panna ja südamesse sulatada.
Armulaua jagamise ja lõpulaulu järel õnnitleti kahte koguduse ustavat töötajat, kes on pikemat aega, kuni kõrge vanaduseni oma töökohal seisnud — koorivanem Juhan Laanes ja mitmeid ülesandeid täitnud Heldi Vastopä. Mõlemad tähistasid oma 85-aastast sünnipäeva. Juubelililled andis parimate soovidega üle koguduse nõukogu esimees Jaan Kruus.