Vaevalt leidub Ehatare hooldekodus vanurit, kes poleks olnud puudutatud nüüd juba 65 aastat tagasi toimunud 1944. a. septembrikuu sündmusist.

Seepärast omab septembrikuu erilise tähenduse siin puhkepäevi veetvatele kaasmaalastele. Mäletatakse eestlaste kangelaslikku vastupanu idast pealetungivale vaenlasele, veriseid lahinguid Ida- ja Lõuna-Eestis, Saksa armee lagunemist taganemisel. Eesti sõdurite viivituslahingutega suudeti võita aega Lääne-Eestisse kogunenud põgenike jõudmiseks üle tormise mere, jõudmaks Soome või Rootsi randa.

Nende saatuslike päevade meenutamine toimus Ehatares 1. oktoobril kontserdiga, kus esinesid Eesti Kodu meesansambel Relvavennad ja puhkekodu naiskoor Ehatähed. Ei ühtegi kõnet. Oma tunded valati laulu. Kõlasid sõduri- ja isamaalised laulud. Südantliigutav kontsert lõppes Ehatare tegevusdirektori Rose-Marie Lindau juhtimisel mõlema laulugrupi ja kuulajaskonna ühislauluga „Mu isamaa on minu arm“. Naiskoori saatis klaveril Marta Kivik.

Märkmed: