Hiljuti viibisid Torontos viis muusikut Eestist - Mare Väljataga, Boris Lehtlaan, Rain Poolen, Tiit Saluver ja Einar Kapp - esinemaks siinsel Eesti Maja uusaastapeol. Kuna aga nii pikk tee ette võetud, muusikute oskused-anded igati kõrgel tasemel ja kõik muusikahuvilised uusaastapeol ei viibinud, tuli neil esineda lisaks veel mitmes teiseski paigas - aupeakonsulaadi 1. jaanuari vastuvõtul, 4. jaanuaril Eesti Maja saalis ning järgmisel päeval Ehatares ja Eesti Maja kohvikus.
Siin nad on lisaks Ülo Isberg.(Foto: K.Põdra-Tensuda)
4. jaanuaril tuli muusikutel üles astuda koguni kahel korral - esmalt päeval kl. 2 ja siis kl. 7 õhtul. Õhtune esinemine toimus kontsert-tantsuõhtu vormis, kus võis keskenduda kas siis vaid muusika kuulamisele või ka tantsupõrandal jalga keerutada, kuna muusikarütmid olid igati kaasakutsuvad ja eestlaste tantsuoskusedki tasemel.
Ürituse, nii nagu tänavuse uusaastapeogi Eesti Majas, korraldasid Ülle ja Tõnis Veltmann, kes pakkusid külalistele ka majutust ja olid organiseerinud kogu nende siiatuleku, mille kohta jätkus muusikutel vaid kiitvaid sõnu. Enamus neist polnud varem Torontos viibinud ning see imepärane suurlinn, samuti kohtumine nii suurearvulise eestlaskonnaga oli kindlasti omaette elamuseks.
Duett. Eesti Maja juhataja Ülo Isberg ja Mare Väljataga.(Foto: K.Põdra-Tensuda)
Mare Väljataga ja Boris Lehtlaan on meeleolulauljad, kes Eestis mitu aastakümmet laval püsinud ja mitmeid põlvkondi oma lauluga rõõmustanud, kuna nende repertuaar sisaldab laule erinevates zhanrides ja erinevale maitsele. Rain Poolen tegutseb kodumaal nii solisti kui õhtujuhina, Tiit Saluver on meister klahvpillide alal ning Einar Kapi hooleks on helitehnika ning ka mänedzheritöö. Olgu öeldud, et tegemist pole sugugi pidevalt koos mängiva ansambliga -kodumaal on kõigil omad esinemiskavad erinevais paigus ning ühisesinemiseks tuldi kokku spetsiaalselt Toronto reisi jaoks.
Tuttavad.(Foto: K.Põdra-Tensuda)
Reedeõhtuse kava avas Boris Lehtlaan, paludes kõigil esimese laulu jaoks püsti tõusta, milleks oli "Jää vabaks, Eesti meri..." Järgnes moodsas orkestreeringus tuntud laul "Õrn ööbik", seejärel "Vaike kena kohakene",millega lõppeski n.-ö. kontserdipool ja kõik saalisviibijad said lahke loa tantsupõrandale asuda. Esimese loona - avavalsina - kõlas "Maikuu, suur toomepuu..." ning esimene tantsupaar, Ülle ja Tõnis Veltmann olidki tantsupõrandal, andes eeskuju teistelegi. Järgijaid oligi rohkesti. Muusikud esitasid nii koos kui eraldi palju vanemaid ja uuemaid laule ning nende energia paitis lausa väsimatu, sest pause tehti vähe ja muusika kõlas mitmeid tunde. Vahepeal kutsuti lavale Ülo Isberg, kes esitas samuti kuulajate rõõmuks mitu laulu.
Õhtu edenedes kutsuti lava ette esindaja igast lauast väikeseks võistluseks ning Rain Pooleni juhendusel algas rütmiline liikumine laulu "Mu mütsil on kolm nurka..." saatel. Lauljad moodustasid zhürii, kes siis pidi otsustama, kes oli kõige osavam liigutuste tegija ega ajanud midagi segamini. Otsus oli raske, sest pea kõik võistlejad olid võrdselt tublid, kuid zhürii otsusel langes võit sekundi murdosaga Ülle Veltmannile.
Peo lõppedes kutsusid muusikud kõiki ka järgnevatele esinemistele; oli ka võimalus osta plaate kodumaise muusikaga. Leidus mitmeid Boris Lehtlaanelt autogrammi soovijaid tema CD-le ning loodetavasti olid muusikud rõõmsad, et siinpool ookeani, tuhandete kilomeetrite kaugusel kodust nii palju kuulajaid ja nende muusika nautijaid leidus.
