TEBK saartehommikul elustati traditsioone


13. novembril toimus Toronto Eesti Baptisti Koguduses taas kodusaarte hommik. Ajatuul muudab kõike siin ilmas – muuhulgas ka selle ürituse palet ja osalejaskonda. Ometi tahaksime ikka säilitada aastakümnete pikkusi traditsioone. Tuleb välja, et hea tahtmise korral on see ka võimalik.

Aastaid tagasi esines saarteõhtutel koor alati instrumentide (tsitrid, kitarrid, mandoliinid ja kontrabass) saatel. Koguduse noored elustasid tänavu selle vahepeal raugenud traditsiooni. Tsitrimängijad Alexandra Wilbiks ja Viktoria Ceneda ning mandoliinimängijad Hannah ja Jonatahan Wilbiks tegid oma pillidega tutvust alles nädal tagasi; kontrabassimängija Joshua Boutilier veelgi hiljem. Ainult kitarri mänginud Elli Kipper oli varasemate kogemustega. Andekad noored muusikud tulid sellest hoolimata oma ülesandega üllatavalt hästi toime. Kõik need noored on ka saarte päritoluga (Hiiu-, Saare- ja Inglismaa). Koor laulis koos noorteorkestriga vanu laule ja hiljem ka midagi kaasaegsemat – K. Raidi „Austus koguduses“ ning Gloria ja Bill Gaitheri „Jumala peres on ruumi“ Charles Kipperi juhatusel ja Helen Paiveli klaverisaatega. Noortekoor laulis Marika Wilbiksi juhatusel ja Ch. Kipperi klaverisaatega P. Sarapiku laulu „Ta lendab mesipuu poole“. Esinesid Marika ja Alexandra Wilbiks duetina ning naistrio koosseisus – Marika Wilbiks, Aime Hanslep ja Asta Kaups – Ch. Kipperi klaverisaatega.

Ava- ja tervitussõnas tutvustas pastor Jüri Puusaag dr Riho Saardi hiljuti ilmunud raamatut Hiiumaa usuelust ja luges sellest katkendi. Koguduse nõukogu esimees Paul Wilbiks juhatas avapalvesse Joh.4:13-14 ja 6:25-35 alusel, küsides, kas head võib elus vahel äkki liiga palju olla. Toit, päike, vesi, ravimid, seep – kõik need on mõõdukas koguses ju vajalikud ja head, aga ülearu suurtes hulkades võivad kahjulikuks osutuda. Aga eluvett ja -leiba, mida Jumal pakub, pole kunagi liiga palju.

EV aupeakonsul Laas Leivat mainis oma tervituses, et uuringu põhjal on eestlastest kõige enam rahul oma eluga just hiidlased ning meenutas toredaid seiku Saaremaa ja Hiiumaa külastamisest. Hr Leivat soovis kogudusele jõudu saartehommiku traditsiooni jätkamisel, sest meil kõigil on side kohaga, kus oleme sündinud. See sunnib meid oma juurte juurde tagasi pöörduma.

Hiidlaste Seltsi nimel tervitas aseesinaine Naani Holsmer, kes tänas kogudust ohvrimeelsuse ja väljaspoole suunatuse eest ning luges katkendi Elmar Vrageri luuletusest, millest jäid meelde read: „Kodusaar, kuidas küll armastan sind...“, mida on kasutatud ka käesoleva loo pealkirjana. Saarlaste Ühingu ja selle esimehe Johannes Pahapilli tervituse edastas J. Puusaag.

Noorteosa viis läbi Mikaela Boutiler. Pastor Puusaagi vaimuliku sõnumi aluseks oli Luuk.2:25-32. Siimeon oli väga vanaks saanud, kuid ikka veel elavate maal. Jeesusega kohtudes ütles ta: „Mu silmad on Sinu päästet näinud!“ Jumal saatis oma Poja maailma päästma. Praeguses globaalses kriisis otsitakse meeleheitlikult päästet ja päästjat. „Kas oled kohtunud Jeesuse kui Päästjaga?“ küsis pastor. See on väga oluline meie hingele, mis võimaldab juba siin maailmas vabalt ja rõõmsalt elada, aga ka kord igavikus.

Järgnes kohvilaud kiriku alumises saalis, kus vahetati elavalt mõtteid kodusaartel ja siinses ühiskonnas toimuva üle. (EP)

Eestlased Kanadas

TRENDING