Eilsel ÜRO pressikonverentsil New Yorgis sai meediale ja selle kaudu maailmale selgeks, et peasekretäri mõõt on täis saanud. Tavapäraselt leebelt ja ettevaatlikult sõnu valivalt Kofi Annanilt kõlas tungiv üleskutse maailmaorganisatsiooni põhjalikuks muutmiseks.
Pressikonverentsi põhjuseks oli aastaaruande esitamine kolm aastat tagasi vastu võetud ÜRO Millenniumi Deklaratsiooni täitmise kohta. Selles lubasid ÜRO 191 liikmesriiki samme astuda julgeoleku parandamiseks, inimarengu kiirendamiseks, vaesuse leevendamiseks ning inimõigusolukorra parandamiseks maailmas.
Kofi Annan oli aruandega seoses sunnitud tõdema, et asjad on halvasti. ÜRO Julgeolekunõukogu ei suutnud üksmeelt saavutada Iraagi kriisi puhkemisel ning seda ei ole veel märgata ka seoses Iraagi julgeoleku kindlustamise ja ülesehitamisega. Kuid kogu ÜRO liikmeskond on lõhenenud paljudes tänapäeva maailma probleemides, mistõttu on küsitavaks muutunud minevikus saavutatud kokkulepped, sealhulgas Millenniumi Deklaratsioon: "Sündmused on rahvusvahelist süsteemi vapustanud. Ma pole isegi enam kindel, kas Deklaratsioonis väljendatud konsensus ja nägemus veel kehtivad. Liikmesriigid on teravalt lõhestunud seoses mõnede põhiküsimustega, mille lahendamiseks see organisatsioon üldse loodi."
Kaudselt USA-d kritiseerides nimetas peasekretär ühe ÜRO-d vaevava probleemina unilateraalsust: "Arvan, et kõik riigid peavad rohkem arvestama maailma realiteete ning üksteise vaateid ja huvisid. Neil tuleb senisest tähtsamaks pidada ühisarvamuse saavutamist ja ühise strateegia väljatöötamist, selle asemel et omaette rünnata."
Annani arvates on mõned riigid niivõrd keskendunud võitlusele terrorismiga, et kõrvale on jäänud suurema osa maailma jaoks palju suuremad probleemid nagu vaesus, inimõigusrikkumised ja kohalikud sõjad. Liiga vähe toetust saavad ÜRO rahuvalvejõud. Kofi Annan kutsus ka ÜRO Julgeolekunõukogu koosseisu laiendamisele.
Professor Cogeni arvates vajaks 1945. aastal loodud ÜRO, eriti aga selle Julgeolekunõukogu, tõepoolest suuremat ümberkorraldamist. Julgeolekunõukogus on ainsad vetoõigusega riigid jätkuvalt viis Teise Maailmasõja võitjat.
Professori sõnul ei peaks Julgeolekunõukogu alaliste liikmete arvu suurendamist kartma juhul, kui vetoõigus ei oleks üksnes nendel. Heaks eeskujuks peab professor Cogen Euroopa Liidu töökorraldust: "Meil on Euroopas kogemusi integratsiooniga, üksmeele puudumine lahendatakse kvalifitseeritud enamushääletuse järk-järgulise protsessiga. ÜRO peaks Euroopa Liidu kogemustest eeskuju võtma."
Professor Cogeni arvates jättis Kofi Annan oma reformiüleskutses mainimata ÜRO ühe praeguse põhiprobleemi, nimelt peasekretäri positsiooni. Organisatsiooni loomisel otsustati, et sellel kohal peaks tegutsema respekteeritud tsiviilametnik, just selline nagu Kofi Annangi. Praegusel ajastul peaks professori sõnul maailmaorganisatsiooni sellele kaalu lisamiseks juhtima aga mitte ükskõik kui kogenud ja hea bürokraat, vaid rahvusvaheliselt tuntud poliitik.
Maire Raidma, Raadio Vaba Euroopa