18. oktoobril toimusid Eestis kohalike omavalitsuste valimised. Ehkki välismaal elavatel kodanikel pole õigust osaleda Eesti kohalikel valimistel, pakuvad need meile siiski huvi tulevaste poliitiliste jõujoonte kujunemise seisukohast.

Küll on aga kohalikel valimistel õigus osaleda Eestis elavatel mittekodanikel. Nüüd on ka kaotatud varem kehtinud mittekodanike 5-aastane elamistsensus valimistel osalemiseks, mis laiendas seekord muulastest valijaskonda. Et need olid esimesed valimised pärast 2007. a. pronksiöö sündmusi, avanes mittekodanikele ja alaliselt Eestis elavatele Vene kodanikele võimalus valimiste kaudu ilmutada oma suhtumist Eesti võimudesse. Riigikogu valimistel nad teatavasti hääletada ei saa.

Üllatav valimisaktiivsus

Valimised toimusid seekord 226 omavalitsuses, kus ilmnenud 60,3%-line valimisaktiivsus lõi kõikide seniste kohalike valimiste tulemusi alates 1993. aastast. Eriti aktiivsed olid Tallinna valijad (65,2%).

Postimehe juhtkirjas (18.10) nimetatakse suurt valimisaktiivsust „eluterveks reaktsiooniks“ ning nenditakse: „Valimisaktiivsus on üks neist näitajatest, mille järgi ühiskonna tervist hinnata püütakse.“

President Toomas Hendrik Ilves ütles, et aktiivne osavõtt valimistest lükkab ümber jutud, nagu oleks rahvas võimust irdunud. Kuid 19. okt. Õhtulehes leitakse, et valimisaktiivsus peegeldab Eesti ühiskonna polariseerumist – seda, et mitte kõik pole rahul riigis toimuvaga ja poliitikute tegevusega. Valimistel osalemisega annavad nad sellest ka märku.

„Kõrget valimisaktiivsust saab seletada nii kriisiolukorraga, europarlamendi valimistel tekkinud positiivse tunnetusega tavavalija hääle kaalust kui ka teravate vastandustega suurlinnades – see kõik mobiliseeris valijat,“ arvab poliitikateadlane Tõnis Saarts.

Savisaare triumf

Kohalike volikogude valimistel oli kõige edukam Keskerakond, kes sai kokku 207.625 häält ja 31,5%-lise toetuse, olles edukaim nii üleriigilises kui Tallinna arvestuses. Tallinnas koguti 114.024 häält ehk 53,5%, millega saavutati 79-liikmelises volikogus 44 kohta.

Kolumnist Enn Soosaar arvab, et Savisaar suudab seda, mida teised ei suuda, ei oska, ei jaksa. Ta kiitis Keskerakonna efektiivset kampaaniat, nentides, et osale valijatest selline jõuline pealetung nähtavasti meeldib.

Ka sotsioloog Juhan Kivirähk tõstis esile Keskerakonna erakordset mõjusat valimiskampaaniat, mille kõrval teiste erakondade ponnistused jäid kahvatuks.

Uudisteportaal Delfi tõstatas aga teisipäeval huvitava küsimuse: mis keeles hakkab volikogu tööle, kui selle 79-st liikmest ei kanna 35 eesti nime?

Teisi valimistulemusi

Üle-Eestilises arvestuses jäi teiseks Reformierakond, kellele andis oma hääle 110.319 valijat (16,7%). IRL kogus 92.123 häälega 13,9%-lise toetuse ning SDE 49.559 häälega 7,5%-lise valijate toetuse. Rahvaliidu saagiks jäi vaid kesine 1,9%-line toetus.

Reformierakond sai Tallinnas 35.523 häält (16,6%), mis andis 14 kohta volikogus. Isamaa ja Res Publica Liit (IRL) kogus pealinnas 32.977 häält ehk 15,4%-lise toetuse, mis annab volikogus 13 kohta. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) poolt hääletas 20.947 inimest ehk 9,8% valijatest, mis annab 8 kohta.

IRL-i Tallinna linnapeakandidaadi Mart Laari poolt hääletas 5294, Reformierakonna linnapeakandidaadi Keit Pentuse poolt 3416 ja SDE linnapeakandidaadi Jüri Pihli poolt 2281 valijat.

Võitjad suuremates linnades: Tallinn – Keskerakond (53,5%); Tartu – Reformierakond (30,8%); Haapsalu – Reformierakond (37%); Jõgeva – Reformierakond (39,8%); Kohtla-Järve – Keskerakonna taustaga valimisliit Usaldus (89,2%); Kuressaare – Reformierakond (45,2%); Kärdla – IRL (26,4%); Narva – Keskerakond (76,6%); Paide – IRL (30%); Pärnu – Toomas Kivimägi valimisliit (35,6%); Rakvere – SDE (28,7%); Valga – Reformierakond (36%); Viljandi – Reformierakond (36,6%) ja Võru – Reformierakond (34,6%).

Kaks vastandlikku leeri

„Eestis kujunevad üha selgemalt välja kaks erinevat poliitilist leeri, kus ühel pool joont on Keskerakond ja teisel pool suurem osa ülejäänud jõududest,“ loeme 20. okt. Postimehest. Samas täheldatakse, et riigis on justkui kujunenud tööjaotus – 2007. aastast valitsevad Toompead paremerakonnad, Tallinna ja Ida-Virumaa olulisi keskusi aga Keskerakond.

Pärast seda, kui sotsiaaldemokraadid löödi valitsusest välja ja nad hakkasid kritiseerima Ansipi kabinetti, tekkis neil kokkupuutepunkte Keskerakonnaga. Nii on sotsid Eesti ajakirjanduse hinnangul praegu ehk kõige enam avatud koostööle Keskerakonnaga Tallinnas. Postimehes arvatakse, et Keskerakonna ja sotside linnavalitsus esindaks vast paremini linnaelanike huvideskaalat kui puhas keskerakondlik linnavõim.

Munitsipaaltasandilt riigitasandile ehk vaadates tulevikku

Õhtulehes jt väljaannetes ennustatakse, et Keskerakonna saavutus mängib ilmselt Eesti üleriigilises tulevikupoliitikas suurt rolli.

Tõnis Saarts iseloomustas Keskerakonna võimalikke tulevikupürgimusi nii: „Arvan, et siin on kindlasti mängus laiemad taktikalised kaalutlused, mis ei puuduta ainult munitsipaaltasandit, vaid ka riigitasandit. Üks kaalutlus võib olla see, mis saab aastal 2011.“ (2011. a. toimuvad järgmised riigikogu valimised.) Sinna ongi juba poliitikute ja pressi silmad sihitud.

19. okt. toimunud pressikonverentsil ütles Laar, et jäi valimistulemustega üldiselt rahule, kuid tõdes, et IRL-il tuleks venekeelse kogukonnaga rohkem vaeva näha. Tõnis Saartsi arvates on aga Eesti paremerakonnad on valimistulemustest shokis. Asjaolu, et Keskerakond kogus üle Eesti rohkem hääli kui Reformierakond ja IRL kokku, on ju jahmatav Võidurõõmu tiibu soputav Savisaar teatas juba esmaspäeval, et ta ei välista võimalust kandideerida 2011. a. presidendiks.

Õhtulehe juhtkirjas (19.10) arvatakse, et küllap jälgiti Tallinna valimistulemusi pingsalt ka Moskvas, et olla kindlad „oma inimese“ jätkamises Tallinnas. Seda, kas Keskerakonna valimistulemus sillutab tõesti Vene kodanike häälte toel Edgar Savisaare teed presidenditoolile, näitab tulevik. „Kui Savisaar saab linnas võimule enamasti muulaste toel, siis kerkib kohe küsimus, kuidas ja kas saavad pealinnas järgmise nelja aasta jooksul esindatud eestlaste hääl ja ootused?“ küsitakse Õhtulehes.

Valimised on nüüd läbi ja koalitsioonikõnelused juba kõikjal alanud, kuid majanduskriis oma probleemiderägastikuga luurab endiselt Eesti ukse taga, mõjutades kindlasti 2011. a. riigikogu valimistulemusi.

(Eesti ajakirjanduses ilmunu põhjal – Elle Puusaag)

Märkmed: