Islandi pealinnas Reykjavikis toimus 14.-15. mail NATO liikmes- ja kandidaatriikide välisministrite ajalooline kohtumine, kus viibis ka meie kirjasaatja Heikki H. Tann. Allpool mõned tema tähelepanekud kõnealuselt kohtumiselt. Tegemist oli ettevalmistava kokkusaamisega k.a. novembris toimuvaks NATO tippkohtumiseks Prahas, kus otsustatakse NATO edasise laienemise küsimus. Reykjavikis pandi ühtlasi alus uue NATO-Vene ühisnõukogu loomisele.

13. mail levitati Reykjavikis ajakirjanike hulgas poolametlikku teadet selle kohta, et USA president George W. Bush soovitas Ühendriikide senatil suhtuda täie tõsidusega NATO edasise laienemise küsimusse seoses käimasoleva terrorismivastase sõjaga.

USA asevälisminister Marc Grossmann on NATO laienemist nimetanud praeguses olukorras prioriteediks kõikide teiste küsimuste ees. Grossmann rõhutas, kuivõrd tähtis on leida ja omada häid ja ustavaid liitlasi võimaliku terrorirünnaku korral.

Reykjaviki kohtumiselt jäi mulje, et NATOlt oodatakse suuremat paindlikkust ja valmisolekut kokkulepete sõlmimiseks nii järjekordse laienemise osas kui ka ühise keele leidmisel Venemaa ja Ukrainaga.

Kõige tõenäolisemalt saavad novembris kutse NATOsse Sloveenia, Eesti, Läti, Leedu, Rumeenia, Bulgaaria ja Sloveenia. See loetelu ei pruugi siiski olla täielik. Nagu varem teatatud, ei anta Venemaale laienemise küsimuse otsustamisel mingit vetoõigust.

USA välisminister Colin Powell väljendas veendumust, et uued liikmesriigid seisavad oma ülesannete kõrgusel. Kohtumisel tegid välisministrid muuhulgas mitmeid perspektiivseid arvestusi laieneva NATO võimsuse kohta. Samuti määrati kindlaks NATO ida- ja lõunatiiva rahu- ja julgeolekusuunad, arvestades edaspidiseid koostöövõimalusi Venemaa ja Ukrainaga. Käsitleti ka suhete tihendamise küsimusi Euroopa Liiduga ning NATO operatiivsuse ja mobiilsuse tõstmise teid võimalike konfliktide puhuks.

Kriitikat kostus Venemaa tegutsemise kohta Tshetsheenias. Moskval soovitati alustada tshetsheenidega rahuläbirääkimisi. Ukraina on samuti väljendanud soovi NATOga ühinemiseks, mistõttu välisministrid soovitasid tõhustada reformipoliitikat ja lubasid omalt poolt sellele kaasa aidata.

Välisministrite kohtumine lõppes tänuavaldusega Islandi valitsusele õnnestunud kohtumise organiseerimise ja läbiviimise eest.

Märkmed: