AUGUST MULLASTE

Maailma skautlus pühitseb tänavu oma 100. juubelit ja skautluse rajaja lord Robert Baden-Powelli 150. sünniaastapäeva.

Mul oli au lord Baden-Powelliga kohtuda 70 aastat tagasi, 1937. aastal V Ülemaailmses Skautide Suurlaagris Vogelenzangis Hollandis, kus tähistati skautluse 30. juubelit ja lord Baden-Powelli 80. sünnipäeva.

Kui lord Baden-Powell Eesti all-laagrit külastas, anti talle mälestuseks üle eesti õllekapp, mida ta kohe hakkas hoolega uurima ja mille kohta on käesolevale artiklile lisatud ka foto.

See jäigi viimaseks ülemaailmseks skautide suurlaagriks enne II maailmasõda ja ühtlasi viimaseks suurlaagriks, millest lord Baden-Powell isiklikult osa võttis. See oli ka viimane laager, kus Eesti Skautide Malev osales iseseisva Eesti Vabariigi esindusena, enne kui ta tegevus lõpetati okupatsioonivõimude poolt aastakümneteks. Niisiis oli tegemist tõesti ajaloolise sündmusega.

Sõitsin koos oma skautliku sõbra Ilo-Lennart Mitt’iga Pärnust Vogelenzangi jalgrattaga läbi sõjaeelse Euroopa. Saatsin kirjelduse meie matkast Pärnu Skautide Malevale, kes andis selle omakorda üle Pärnu ajalehele Vaba Maa, kus see ka ilmus.

Kirjutasin tol ajal nii:

Olen siiski õnnelikult jõudnud Hollandi suurlaagrisse. Tee oli küll pikk ja vaevaline, aga polnud viga – skaut kannab naerdes kõik raskused! Lätis, Leedus ja Poolas on tõesti haruldaselt tore matkata – kõikjal võetakse sind kohalike skautide poolt lahkesti vastu, kostitatakse ja suhtutakse kui skautvenda kunagi. Riias võtsin osa 1500 Läti skaudi üldlaagrist ning Leedus ja Poolas külastasin külalislahkeid skaute.

Aga Saksas – ega sealgi polnud nii halb, kui arvasime. Skautidest oli sääl puudus, aga Hitlerjugendi esindajaid nägime enam kui tarvis. Maanteed aina kihasid lühikestes pükstes poistest, kes enamasti jalgrattail matkasid mööda suurt Saksamaad. Sageli kohtasime 20–30-liikmelisi jungede gruppe, silma torkas vali militaristlik distsipliin ja kord, mis tugevasti erineb vabade ja isetegevate skautide korrast.

Saksa noortekodud – jugendherbergenid – on puhtad ja korras, kuid nüüd, suvel, on nad nii täis, et vaevalt saab ruumi magamiseks, kui pole ette teatatud oma tulekust. Tavaliselt ööbisime taludes, ainult kord, kui olime juba 15-20 talu „läbi kolistanud“, pidime metsa vahel öö mööda saatma.
Jõudes aga üle Hollandi piiri, hingasime kergendatult: olime maal, kus olid skaudid!

Juba esimesel päeval kuulsime laulu: „Jamboree, jamboree…“ – küll voorimehelt, vedurijuhilt või turunaiselt. Kogu rahvas oli Jamboree-vaimustuses.

Kohanud teel paljusid suurlaagrisse tõttavaid skaute ja peatunud päeva Amsterdamis, jõudsime 30. juulil õnnelikult kohale, olles selja taha jätnud 3000 kilomeetrit seiklusrikast matka. Eesti laagris võtsid meid vaimustusega vastu kaasmaalased eesotsas peavanem hr. N. Kannuga ja skm. Michelsoniga.

Laagris algas kohe kibe ehitamine, millest võtsid osa ka neli jalgsi saabunud Eesti skauti.

31. juulil toimus 5. Jamboree pidulik avamine Hollandi kuninganna ja skautluse isa Baden Powelli osavõtul 50.000 skaudi juuresolekul.
Elu on laagris huvitav. Teeme tutvust igast rahvusest skautidega; eriti huvitavad on hiinlased, jaapanlased, malailased, neegrid, austraallased jt. eksootilised rahvad. Kogu aeg keeb kibe „äritegevus“ – change’imine ehk skautmärkide vahetus, mille juures on eriti silmatorkavad Eesti poisid. Pea igal eestlase on suur kollektsioon märke ning mõnigi kavatseb Eestis avada mälestusesemete kaupluse.

Laagris saab õppida palju, aga see pole kerge. Telke on nagu liiva mere ääres ja agaraid skaudipoisse kui sipelgaid. Ja see vana, 80-aastane B-P, kes käib kõiki rahvusi üksikult tervitamas! Jah, tal on tõesti suur armastus skautide vastu. Eile oli ta meie laagris ning ütles paar liigutavat, kuid vaimustavat sõna, kui andsime talle mälestuseks eesti kapa.

Lõkkeid on pea igal õhtul ning laagri teatergi töötab edukalt. Erinevatest rahvustest poisid pakuvad palju vaatamisväärset.

Elu laagris on ilus, kahju, et ta kümne päeva pärast juba lõpeb, siiski jäävad järele head mälestused ja eluaegne skautlik vaimustus!

Saadan kõikidele Pärnu skautidele ja skaudisõpradele tervitusi siit Hollandi Jamboreelt, kus Eesti skaudid oma väikeses koloonias hoiavad sini-must-valget lippu au sees.

Õnnitlen eesti skaute 100. juubeli puhul ning soovin õnne ja edu järgmiseks aastasajaks!

Mul on ikka veel veres skautlik vaimustus!

Skautliku tervitusega
Kutt (AUGUST) MULLASTE
„vanaskaut“

Eestlased Kanadas

TRENDING