Valdek Raiendi kõne oli väga optimistliku tooniga mitte ainult Tallinna keskkoolide endistele poistele ja tüdrukutele, vaid ka laiemale ühiskonnale, eriti aga vastuseks neile, kes meie kogukonna eluavaldusi näevad ainult tumedates värvides.
Koosviibimise muusikalises osas andis minikontserdi ja juhatas ühislaule väsimatu Rosemarie Lindau, keda saatis akordionil Tiina Kiik. Lauljatar oli koostanud seekordse programmi mõeldes kevadele ja kodule: „Kevadkuul“, „Sous le ciel de Paris“ (Pariisi taeva all), „Mu kodu“ — U. Naissoo, „Silmad“ (Mati Nuude repertuaarist), „Unustuse jõel“ — A. Oit. Ühislauludena kõlasid aegumatu „Kui Kungla rahvas“, „Kalevite kants“, „Kaugel, kaugel, kus on minu kodu“ ja publiku soovil veel „Viljandi paadimees“. Muusikuid tänas lilledega Ants Virkus koosviibimise korraldajate nimel.
Söögipalve ütles pastor em. Kaljo Raid, kes enne rääkis humoristliku loo oma isiklikest kogemusist. Sellele järgnes lõunaeine veiniga ja jututund. Liiguti lauast lauda, pildistati gruppide kaupa, meenutati möödunud aastal läbielatud sündmusi ja lubati järgmisel korral tagasi tulla. Kaugematest külalistest oli kohal üks isik USAst ja teine kodumaalt.
Omaaegne tark otsus üksikute koolide kokkutulekud asendada ühise, kord aastas toimuva Tallinna keskkoolide koosviibimisega on gruppi koos hoidnud ja teeb seda ilmselt edaspidigi.