10. juuli 2017
Võrtsjärve ääres asuv angerjakasvandus on viimased aastad tühjana seisnud. Nüüd on maksejõuetu ettevõtte 2001., 2002. ja 2007. aastal ehitatud hooned oksjonil. | FOTO: Sille Annuk
http://tartu.postimees.ee/4172...
Kinnisvaraportaal kv.ee annab teada, et kohtutäitur Oksana Kutšmei müüb avalikul elektroonilisel enampakkumisel Tartumaal Rõngu vallas Koruste külas Võrtsjärve ääres 3,5 hektaril asuvaid kalakasvatushooneid alghinnaga 245 000 eurot.
Raivo Puurits / Sille Annuk
Selles asjalikus ja pikas kuulutuses pole ridagi, et oksjonil on selle sajandi alguses valminud Eesti esimene angerjakasvandus, mille rajas Võrtsjärve kaluri ja angerjamaimude kasvatajana töötanud Raivo Puuritsa ning ta abikaasa Mairi Puuritsa firma Triton PR.
Mis juhtus, et piiri tagant hangitud teadmistega Eestis esimesena nüüdisaegse angerjakasvanduse käima pannud ning oskusteavet ka teistele jaganud Raivo Puuritsa kalakasvandus on müügis?
«Ohkama võtab,» vastas Raivo Puurits esimese hooga. «Maksejõuetus,» lisas ta. «Müüsin angerjat Hollandisse. Kui alustasin, maksis eluskala kilo seal 8 eurot ja 50 senti. Nüüd on hea, kui saad kilost neli ja pool eurot. Kui angerja hind on praktiliselt kaks korda kukkunud, siis pole midagi teha – ei ole käsi kullas.»
Hind kukkus
Ta selgitas, et angerja hinna odavnemise taga on hollandlaste pikaajaline töö. Nimelt on Hollandis viimased 50 aastat agaralt asustatud angerjamaime looduslikesse veekogudesse ning nüüd püüavad sealsed kalurid neid välja. Ja mida suurem saak, seda odavam hind.
«Oma äri lõpus müüsin minagi Hollandisse autokoorma, kuus tonni angerjat kilohinnaga alla viie euro,» rääkis Raivo Puurits. «Hind oli küll madal, aga ootasin rahaülekannet nagu hingeõnnistust – elektri eest tuli maksta, ja mitte vähe, ning pank tahtis oma saada. Sellist äri ju laenuta üles ei ehita, aga et laenu saada, tuli pangale tagatiseks anda kõik, mis meil oli.»
Ja nagu aina kahanenud angerjahinnast veel vähe oleks olnud! 2015. aasta septembris juhtus Raivo Puuritsal Leedus raske õnnetus.«Komistasin täie jooksu pealt ja lendasin pea ees kivihunnikusse,» rääkis ta. «See oli kõva pauk. Mulle ajuoperatsiooni teinud kirurg ütles, et võin nüüd kaks korda aastas oma sünnipäeva pidada, sest enamasti viib selline obadus inimese kuue laua vahele.»
Sellist äri ju laenuta üles ei ehita, aga et laenu saada, tuli pangale tagatiseks anda kõik, mis meil oli, ütles Eesti esimese angerjakasvanduse rajaja Raivo Puurits.
Ühel päeval oligi asi sealmaal, et pank hakkas Triton PRilt oma nõudma. Esimesena läks müüki Puuritsate elamine, üks tagatis.
«See on müüdud, olen nüüd Tartu elanik,» ütles Raivo Puurits. «Meil on oma 200-ruutmeetrise elamise asemel siin 30-ruutmeetrine korter. Kui kolisime, siis abikaasa naeris, et meil tuleb 30-aastane abielu 30 ruutmeetri peale ära mahutada. Ja nüüd läheb kalakasvandus. Äri on selline – mõnel veab ja mõnel üldse ei vea.»
Raivo Puurits on Leedus juhtunud õnnetuse pärast läbi käinud kõik Eesti taastusraviasutused. «Astangu kutserehabilitatsioonikeskuses leiti mulle Tartus koht, kus ka sante tööle võetakse,» rääkis ta.
«Käin vaimse tervise hooldekeskuses niinimetatud tööl. Andke andeks, et ütlen niinimetatud töö, sest ega seal midagi tõsist pole – näiteks ümbrike liimimine ja muu selline. 56-aastane mees ei saa seda tööks nimetada. Aga mu abikaasa on optimistlik, ta ütleb ikka, et tuleb edasi elada, nutmine ja kahetsemine ei vii kuhugi,» ütles Puurits.
Oksjonile pandud Triton PRi kalakasvanduses angerjaid enam ei ole ning Raivo Puuritsa hinnangul pole praeguseid hindu arvestades neid seal ka mõtet kasvatama hakata.
Raske ala
Tartumaal on nüüd vaid üks täies mahus töötav kalakasvandus, Haaslaval tegutsev Carpio kalamajand, kus kasvatatakse müügiks karpkala ja natuke koha ning koostöös teadlastega asustuseks linaskit ja tõugjat.
«Püsime vee peal,» kinnitas Carpio perenaine Riina Kalda. «Väga kahju, et angerjakasvandus kadus ja väga kahju, et Ilmatsalu kalamajand on sisuliselt kadunud, kuigi nad olid meie konkurendid.»
Eestis on kalakasvanduse pidamine tema sõnul keeruline, sellel alal tegutsejad pole riigilt kunagi erilisi toetusi saanud. «Kalakasvatajatel on võimalik saada vaid investeeringutoetust: kõigepealt võtad töö tegemiseks pangalaenu, siis maksad poole investeeringust ise, teise poole saad toetust,» rääkis Riina Kalda. «Natuke maksab riik ka kotkakahjude eest, see ongi kõik. Aga hirmsalt sõidetakse meil saastetasudega seljas, nagu kala elaks mustas vees.»
Lisaks on kalakasvatajate elu keeruliseks teinud viimased kaks sooja talve ning külm suvi ja Leedust toodav kala, mida müüakse Eesti kala pähe.
Eestis on angerjakasvandused veel Viljandimaal Viiratsis ja Pärnumaal Orikülas asuvas Tammekäära talus.
