Harju Maakohus tegi täna teatavaks otsuse tühistada PPA poolt ajaloolase ja riigikogu liikme Jaak Valge ja kirjanik Andres Aule suhtes langetatud trahviotsus, sest protesteerides ENSV lipu paigaldamisega küüditaja Juhan Smuuli bareljeefi jätkuva kuvamise vastu Tallinna vanalinnas, ei ole rikutud ühtegi kehtiva õiguse normi.
Harju maakohus tühistas Põhja prefektuuri Ida–Harju politseijaoskonna menetlustalituse septembrikuise otsuse, millega karistas kirjanike maja lipuvardasse ENSV lipu heisanud Andres Aulet ja samal ajal samas kohas viibinud riigikogu liiget Jaak Valget avaliku korra rikkumise eest rahatrahviga summas 160 eurot.
Kohus otsustas väärteomenetluse Valge ja Aule suhtes lõpetada, kuna nende teol puuduvad väärteo tunnused, teatas maakohtu pressiesindaja.
“Trahv määrati kodanike Abdrahmanovi ja Aleksejevi kaebuse peale, sest nad olevat tundnud end sellest lipust häirituna. Ma arvan, et maakohtu otsus oli õiglane. Sest vaevalt oleks Juhan Smuul ise olnud häiritud. Vastupidi. Küllap oleks ta oma bareljeefi kõrval näinud hea meelega Eesti NSV lippu. Sest Smuul oli Eesti NSV kõige punasem kirjanik,” kommenteeris otsust ajaloolane ja riigikogu liige Jaak Valge. “Või vähemalt kindel esikohakandidaat oludes, kus üldaktsepteeritud valemit punasuse mõõtmiseks pole välja töötatud. Ikkagi ainsa Eesti NSV kirjanikuna nii Stalini kui Lenini preemia laureaat, kõige pikema staažiga Eesti NSV Kirjanike Liidu esimees, rääkimata ametipositsioonidest NSV Liidu ja Eesti NSV Ülemnõukogus ja Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitees. Ning ega ka küüditaja-kirjanikke Eestis üleliia palju ole,” kommenteeris otsust Jaak Valge.
Valge toonitas, et Smuul oli küüditamise operatiivgrupi liige, küüditaja, nagu teda määratleb ka Eesti Mälu Instituut, mitte mingi juhuslikult kohale sattunud manukas, mida Smuuli kaitsjad ikka ja jälle väidavad.
Valget ja Aulet süüdistati selles, et nad heiskasid mullu 22. juulil kell 5.02 Tallinnas Harju tn 1 maja omaniku loata maja lipuvardasse Eesti NSV lipu. Selline tegevus oli süüdistuse järgi keskmise inimese seisukohast häiriv, sest tavapäraselt inimesed nii ei käitu. Lisaks on Eesti NSV lipu heiskamine avalikus ruumis samuti teistele inimestele häiriv.
Kogutud tõenditest selgus, et lipu ostis Andres Aule ja tema oli ka see, kes lipu heiskas. Jaak Valge viibis küll samal ajal samas kohas, kuid tema lippu ei heisanud. Teda ei saa käsitleda ka väärteo kaastäideviijana, kuna karistusseadustiku paragrahv 23 kohaselt on väärteo puhul karistatav üksnes täideviimine. Seega ei esine kohtu hinnangul Jaak Valge teos väärteo koosseisu ja menetlus tema suhtes tuleb lõpetada.
Kohus leidis, et ka Aule käitumises puudub karistusseadustiku mõttes koosseis. Aule selgitas kohtule, et tema eesmärk seda aktsiooni toime pannes ei olnud rikkuda avalikku korda, vaid juhtida tähelepanu sellele, et Tallinna südalinnas avalikus ruumis on väljapandud Juhan Smuuli bareljeef ja see võib häirida neid inimesi või nende järeltulijaid, kelle küüditamisel 1949. aastal Juhan Smuul operatiivgrupi liikmena osales. See võib häirida ka kõiki teisi represseerituid.
Kohus pidas Aule selgitusi eluliselt usutavaks ning leiab, et tema käitumises puudub väärteo subjektiivne koosseis. Politseis hoiul olev lipp tagastatakse kohtuotsuse jõustumisel Andres Aulele.
Kohus lõpetas küüditaja vastase protestiaktsiooni suhtes algatatud väärteomenetluse (1)
Eestlased Kanadas | 12 Jan 2024 | EWR
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
Eestlased Kanadas
TRENDING
