BNS
12. aprill 2018,
Rail Balticu vastane protest Swissoteli ees.
FOTO: Eero Vabamägi/Eesti Meedia/Scanpix Baltics
Tallinna halduskohus lõpetas Avalikult Rail Balticust MTÜ (ARB) poolt algatatud kohtuasja majandusministeeriumi vastu, millega MTÜ soovis saada Rail Balticu tasuvusanalüüsiga seonduvat dokumenti.
Kohus lõpetas menetluse, kuna leidis, et kaebajale on hilinemisega antud vastused nii tema juunis tehtud järelepärimisele kui ka juulis esitatud teabenõudele, ütles kohtu pressiesindaja Anneli Vilu BNS-ile.
Halduskohtumenetluse seadustik sätestab, et kohus võib lõpetada menetluse kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. Antud juhul selgus, et vaidlustatav toiming on teostatud.
«Lihtsa "jah" või "ei" info asemel on nüüdseks toodetud 80 lehekülge kohtupabereid,» ütles ARB juhatuse liige Priit Humal BNS-ile. "Kohtumenetluses selgitas ministeerium, et tal tasuvusanalüüsi kohta vastuseid ei olnud, kuid kohtule arusaamatutel põhjustel varjas ta vastuste puudumist ARB ja avalikkuse eest. Otsese vastuse asemel soovitati ARB-l külastada RB Raili kontorit.»
Kohus leidis, et soovitust külastada RB Raili kontorit ei saa kuidagi pidada kaebaja järelepärimise ja veel vähem kaebaja teabenõude vastuseks. Kohus leidis, et selline kaebaja lihtsatele küsimustele vastamata jätmine ei ole kooskõlas hea halduse tavaga ega ole kohane Eesti Vabariigi täitevvõimu asutusele.
MKM esitas kohtule arvukalt ARB ja RB Raili kirjavahetust ning nende eestikeelseid tõlkeid. Vastavate kulutuste hüvitamist nõudis MKM kaebajalt. Nimetatud nõude jättis kohus arvestamata ning seega jäävad tõlkekulud MKM-i kanda.
Humala sõnul keeldus ministeerium EY tasuvusanalüüsiga seonduvaid dokumente avalikustamast, mis võivad hiljem kaasa tuua eraldatud raha tagasinõude. Humala sõnul soovis ARB tutvuda vaid kirjaliku dokumendiga, mis EY on tasuvusanalüüsi vigade selgitamiseks ministeeriumile edastanud.
ARB hinnangul on tasuvusanalüüsis vead, mis seavad projekti abikõlblikuse kahtluse alla ja tekitavad riski, et EL-i toetused raudtee ehitamiseks tuleks Eestil tagasi maksta. Samuti märgib ARB, et RB Rail AS ei ole tasuvusanalüüsis välja toodud vigu sisuliselt kommenteerinud.
Ministeeriumi teatel aga tasuvusanalüüs projekti abikõlblikust kahtluse alla ei sea. "Ühtlasi nõuab MTÜ ARB, et neile edastataks vastused küsimustele, mida esitas MKM Euroopa Komisjonile seoses RB projekti abikõlbulikkusega. Tegemist oli suulise küsimusega, mille vastuse sisuks oli, et EY tasuvusuuringus ja projekti abikõlbulikkuse osas Euroopa Komisjonil kahtlusi pole," ütles MKM-i Rail Balticu projektijuht Kristjan Kaunissaare mullu BNS-ile.
Kaunissaare lisas ka, et ministeeriumil ei ole põhjust kahelda EY kui finantsanalüüside valdkonnas pädeva ettevõtte koostatud analüüsis, kui selliseid kahtlusi pole ka Euroopa Komisjonil ja Euroopa Ühendamise Rahastu (CEF) toetuste nõuetekohasust hindaval INEA-l.
Tallinna halduskohus tegi MTÜ ARB-le ja MKM-ile ettepaneku sõlmida kompromiss hiljemalt 25. septembriks. Kuna pooled kokkuleppele selleks tähtajaks ei jõua, hakkas kohus MTÜ kaebust menetlema.
"Lihtsa "jah" või "ei" info asemel on nüüdseks toodetud 80 lehekülge kohtupabereid," ütles ARB juhatuse liige Priit Humal BNS-ile. "Kohtumenetluses selgitas ministeerium, et tal tasuvusanalüüsi kohta vastuseid ei olnud, kuid kohtule arusaamatutel põhjustel varjas ta vastuste puudumist ARB ja avalikkuse eest. Otsese vastuse asemel soovitati ARB-l külastada RB Raili kontorit."
Kohus leidis, et soovitust külastada RB Raili kontorit ei saa kuidagi pidada kaebaja järelepärimise ja veel vähem kaebaja teabenõude vastuseks. Kohus leidis, et selline kaebaja lihtsatele küsimustele vastamata jätmine ei ole kooskõlas hea halduse tavaga ega ole kohane Eesti Vabariigi täitevvõimu asutusele.
MKM esitas kohtule arvukalt ARB ja RB Raili kirjavahetust ning nende eestikeelseid tõlkeid. Vastavate kulutuste hüvitamist nõudis MKM kaebajalt. Nimetatud nõude jättis kohus arvestamata ning seega jäävad tõlkekulud MKM-i kanda.
