KGB erumajori elamisloa küsimust arutanud Tallinna halduskohtu otsuse sõnastus seab kahtluse alla Eesti Vabariigi järjepidevuse, kirjutab SL Õhtuleht.
ENSV Riikliku Julgeoleku Komitee teises osakonnas vanemoperatiivvolinikuna töötanud Victor Boboul protestis kohtus elamisloa pikendamisest keeldunud siseministri käskkirja ning võitis. Kohus tühistas ministri käskkirja.
Eesti Vabariigi nimel välja kuulutatud otsus sisaldab muu seas lõiku, kus kohus lükkab ümber siseministeeriumi väite, et Nõukogude Eestist välismaale sõitjate tausta kontrollinud operatiivtöötaja tegutses Eesti riigi ja kodanike vastu.
«Ilmselgelt ebatäpne on etteheide, et ta Eesti Vabariigi kodanike vastu tegutses, sest ajalooliselt on teada, et EV kodanikeks ei nimeta me ENSV kodanikke ja väljasõidud olid seotud mitmete rahvustega, kes ei olnud ega saa olla nimetatavad koondnimetusega EV kodanik. EV tekkimisest ei ole kaebaja (Victor Bobouli) osas kodanike vastu suunatud tegevust ohuna nimetatud,» seisab otsuses.
Tartu Ülikooli rahvusvahelise õiguse lektoraadi juhataja Lauri Mälksoo tõdeb, et sõnastus on vastuolus Eesti Vabariigi järjepidevuse doktriini ja põhiseadusega.
«Kohtuotsuse lõppjäreldus võib olla korrektne, kuid argumentatsioonis Eesti Vabariigi tekkimisest rääkimine on ohtlik,» rõhutab Mälksoo. «See näitab kohtu ignorantsust.»
«Eesti Vabariigi kodakondsus ei ole vahepeal kuhugi kadunud,» selgitab ka ajaloolasest riigikogulane Mart Nutt. «See on sünnijärgne ja seda aastast 1920 pihta.» Arusaamatuks peab Nutt otsuses nimetatud kategooriat «ENSV kodanikud», sest juriidiliselt oli tegemist Nõukogude Liidu kodanikega.
«Kinnitan, et Eesti Vabariigi järjepidevust ma kahtluse alla ei sea,» selgitab otsuse koostanud kohtunik Karin Kalmiste. Ta möönab, et nimetatud lõik pole kõige paremini õnnestunud ega olnud 22 lehekülje pikkuse otsuse sisulises argumentatsioonis keskse tähtsusega.
Kohtunik ei leia siiski, et oleks kodakondsuse teemal otseselt eksinud.
Bobouli uue elamisloa taotluse jättis siseminister rahuldamata tänavu märtsis, viidates talle kui isikule, kelle tegevus on olnud ja on suunatud Eesti riigi julgeoleku vastu.
Boboul vaidles sellele vastu, viidates oma kunagise ametiposti vähesele võimule, perekonnaelu õigusele ja sellele, et pärast viimase elamisloa andmist pole midagi muutunud.
Sisuliselt on probleem selles, et Boboul on eetilistele tõekspidamistele viidates keeldunud kaitsepolitseile avaldamast oma kunagist agentuuri.
Kohtunik on jõudnud järeldusele, et kapo väited Bobouli ebalojaalsuse ja valelikkuse kohta on tendentslikud. Otsuse edasikaebamiseks on siseministeeriumil aega selle nädala lõpuni.
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
Margot Wesshart15 Jul 2004 13:45
Ma ei saa Teie kommentaarist päris aru. See, et mujal maailmas juhtub toimub ka, et ôigusta ju tehtud vigu! Just noorel demokraatial on vôimalus enda harimisega teiste tehtud vigu vältida. Kui palju näiteks Saksamaa kulutab oma riigi maksumaksjate raha just juristide koolitamisele ja Saksamaal räägitakse päeviti totalitaarse süsteemi kuritegudest - tänaseni. Seega ei peaks see tänapäeva eesti kohtunikele mingi uudis olema. Totalitaarset süsteemi ega selle käsilasi ning nende tegusid ei saa millegagi ôigustada.
eesti poeg.15 Jul 2004 12:17
Igal päeval igas maailmanurgas võetakse kohtus otsusi mis on oma loogika siseselt analoogsed käesoleva otsusega. Tõdegem et ka nö. demokraatlikus maailmas on asjaolud üsna segaseks läinud, ja ei maksa sõrme näidata noore demokraatia poole pürgiva riigile kui enda siseriiklikud asjaolud ei ole kaugeltki täielikult korras. Ega see muidugi sugugi ei õigusta sellise otsuse vastuvõtmist üks teps, kuid kui me vaatame tagasi ajaloos esimese Vabariigi ajastule, siis lugedes President Pätsu kohta viimastel aastatel kogutud andmed Moskvast nii Ilmjärve kui ka Turttola sulest, on üsna raske ühelegi isikule tõestada meie suhted Nõukogude Liiduga ka 20. ja 30. aastatel, kui tegelikult olime oma otsaga juba väga sügavalt ka nii varakult Venemaa küüsis. Neid niite praegult puudutavasse artiklisse on nii või teisiti võimatu tagantjärele "puhtaks" saada, olgu tegemist lähima või kaugema Eesti minevikuga.
Margot Wesshart15 Jul 2004 10:27
Kus maailmas küll kohtunikud elavad? Esiteks ei ole majori auastega sôjaväelane mingi väike tegelane, järelikult pidi ta oma organisatsiooni jaoks ka midagi ära tegema ehk selle auastme välja teenima. Ohvitserid, kes kontrollisid välismaale sôitjate tausta, rikkusid:
1. postisaladust
2. telefonisaladust
3. nuhkisid inimeste eraelu järgi.
Rahvusarhiivi järelolevate väljasôidutoimikute järgi on vôimalik kindlaks teha, kuidas see toimus, kohtunikul oleks ainult vaja olnud selline Delo nr..... endale hankkida ning pilk peale heita. Millal hakatakse Eestis aru saama, et KGB oli kriminaalne organisatsioon, kus represseeriti inimesi ja tallati kôikide inimôiguste peal. Selline täielikult kriminaalsete tegude vähendamine on uskumatu. Eetilistel pôhjustel keeldub nimetamast oma agentuuri! See on ju naljanumber, kas inimestel, kes töötasid vabatahtlikult koostöös julgeolekuga oli üldse eetikat ja moraali? Ja teada on ka välismaal ilmunud kirjandusest, mis tegelikult juhtus nendega, kes omad reetsid - väike ônnetus ja supsti oligi tekkinud probleem lahendatud. Meie perekonna toimikutes on ära märgitud kôik meie kirjasôbrad - ka neid jälgiti. Ära märgitud on kôik telefonikôned ja isegi veel aastal 1990!!! on selline intiimne märge mu ôe kohta, ta on läinud lahku ja otsib endale uut meest! Alguses ajab naerma ja paneb küsima - kas julgeolek aitas uut meest otsida ning püüdis oma Romeo mu ôe voodisse sokutada??? Kuid naerda pole siin midagi, sest teada on ka see, kes infot julgeolekule lahkelt edastas. See naine poetas ennast meie perekonda, tegi head nägu ning nii jagasime me aastaid oma elu nende ohvitseridega, kes nüüd asjadest midagi teada enam ei taha. Oleks aeg, et ajakirjandus hakkaks massiivselt valgustama, mis tegelikult toimus ja miks toimus. Mis ülesanne oli KGB-l ja kuidas see organisatsioon konkreetselt toimis. Kuna paljudel ei ole Eestis vôimalik finantsiliselt hankkida tänaseks avaldatud mitmeid huvitavaid raamatuid, siis vähemalt ajakirjanduse kaudu jôuaks teave ka nendeni. On häbi, et Eestis kohtunikud selliste argumentidega otsuseid langetavad, see näitab kas nende otsest rumalust vôi siis korruptsiooni.
Loe kõiki kommentaare (3)