KGB erumajori elamisloa küsimust arutanud Tallinna halduskohtu otsuse sõnastus seab kahtluse alla Eesti Vabariigi järjepidevuse, kirjutab SL Õhtuleht.


ENSV Riikliku Julgeoleku Komitee teises osakonnas vanemoperatiivvolinikuna töötanud Victor Boboul protestis kohtus elamisloa pikendamisest keeldunud siseministri käskkirja ning võitis. Kohus tühistas ministri käskkirja.

Eesti Vabariigi nimel välja kuulutatud otsus sisaldab muu seas lõiku, kus kohus lükkab ümber siseministeeriumi väite, et Nõukogude Eestist välismaale sõitjate tausta kontrollinud operatiivtöötaja tegutses Eesti riigi ja kodanike vastu.

«Ilmselgelt ebatäpne on etteheide, et ta Eesti Vabariigi kodanike vastu tegutses, sest ajalooliselt on teada, et EV kodanikeks ei nimeta me ENSV kodanikke ja väljasõidud olid seotud mitmete rahvustega, kes ei olnud ega saa olla nimetatavad koondnimetusega EV kodanik. EV tekkimisest ei ole kaebaja (Victor Bobouli) osas kodanike vastu suunatud tegevust ohuna nimetatud,» seisab otsuses.

Tartu Ülikooli rahvusvahelise õiguse lektoraadi juhataja Lauri Mälksoo tõdeb, et sõnastus on vastuolus Eesti Vabariigi järjepidevuse doktriini ja põhiseadusega.

«Kohtuotsuse lõppjäreldus võib olla korrektne, kuid argumentatsioonis Eesti Vabariigi tekkimisest rääkimine on ohtlik,» rõhutab Mälksoo. «See näitab kohtu ignorantsust.»

«Eesti Vabariigi kodakondsus ei ole vahepeal kuhugi kadunud,» selgitab ka ajaloolasest riigikogulane Mart Nutt. «See on sünnijärgne ja seda aastast 1920 pihta.» Arusaamatuks peab Nutt otsuses nimetatud kategooriat «ENSV kodanikud», sest juriidiliselt oli tegemist Nõukogude Liidu kodanikega.

«Kinnitan, et Eesti Vabariigi järjepidevust ma kahtluse alla ei sea,» selgitab otsuse koostanud kohtunik Karin Kalmiste. Ta möönab, et nimetatud lõik pole kõige paremini õnnestunud ega olnud 22 lehekülje pikkuse otsuse sisulises argumentatsioonis keskse tähtsusega.

Kohtunik ei leia siiski, et oleks kodakondsuse teemal otseselt eksinud.

Bobouli uue elamisloa taotluse jättis siseminister rahuldamata tänavu märtsis, viidates talle kui isikule, kelle tegevus on olnud ja on suunatud Eesti riigi julgeoleku vastu.

Boboul vaidles sellele vastu, viidates oma kunagise ametiposti vähesele võimule, perekonnaelu õigusele ja sellele, et pärast viimase elamisloa andmist pole midagi muutunud.

Sisuliselt on probleem selles, et Boboul on eetilistele tõekspidamistele viidates keeldunud kaitsepolitseile avaldamast oma kunagist agentuuri.

Kohtunik on jõudnud järeldusele, et kapo väited Bobouli ebalojaalsuse ja valelikkuse kohta on tendentslikud. Otsuse edasikaebamiseks on siseministeeriumil aega selle nädala lõpuni.

Märkmed: