Tervise Arengu Instituudi (TAI) paikkonna tervisemõjurite uuringust selgub, et 2011. aasta seisuga oli kõige suurem elanike osakaal, kellel esineb depressiooni sümptomeid, Tartumaal.
Tartu maakonnas esines depressiooni sümptomeid 29 protsendil elanikkonnast. Teisel kohal oli Lääne-Viru maakond 27 protsendiga ja kolmandal Harju maakond 26 protsendiga. Kõige vähem esines depressiooni sümptomeid Hiiu maakonnas elavatel inimestel (18 protsenti). TAI uurijad rõhutasid siinkohal, et andmed ei pruugi olla esinduslikud, kuna maakonnas elab nii vähe inimesi.
Eesti keskmine näitaja oli 25, mis tähendab, et veerand elanikkonnast kannatas küsitlusele eelnenud kuu jooksul depressiooni käes.
Registreeritud depressiooni haigestumusi oli kõige rohkem Põlvamaal. Kui näiteks Tartus oli registreeritud juhtumeid sama palju kui oli elanike osakaal, kes sümptomite tõttu kannatasid, siis Lääne-Viru maakonnas pöördus depressiooni sümptomite üle kurtnud inimestest kohaliku arsti juurde sama probleemiga kõigest neljandik. Registreeritud juhtumeid oli palju ka Võru maakonnas.
Suitsiidikatse tõttu said kõige rohkem kiirabilt abi Põlva maakonna inimesed – 100 000 elaniku kohta 0,78 juhtu. Tartu maakonnas oli suitsiidikatsest põhjustatud kiirabi väljakutsete arv poole väikem – 100 000 elaniku kohta 0,38 juhtu. Eesti keskmine näitaja oli 0,25.
Statistika järgi oleks kõige rohkem suitsiidisurmasid justkui Hiiu maakonnas. Tegelikult on selline tulemus petlik – 2011. aastal sooritasid enesetapu Hiiumaal 5 inimest, mis on elanikkonna suurust arvestades lihtsalt väga suur arv. Kõige vähem oli enesetappe Harju- ja Järvamaal.
Psühholoogiline nõustamine on kõige paremini kättesaadav Põlvamaal.
Kõige rohkem esineb depressiooni sümptomeid tartlastel
Eestlased Eestis | 11 Apr 2013 | EWR
Eestlased Eestis
TRENDING
