Pühapäeval, 27. juulil langetati viimast korda sel suvel peamastis lehvinud sini-must-valge lipp ja peale lõunasööki algas kibekiire pakkimine, et liikuda edasi sinna, kus kellelgi plaan minna oli. Lõppenud oli kolm nädalat kestnud huvitav ja mitmekesise kavaga suvelaager, millega jäid rahule kõik osavõtjad.
Kavas oli nii traditsioonilist kui ka uut. Üheks selliseks uudsuseks oli muidugi rannavõrkpall, mille väljak sai valmis just enne suviharja pidustusi. Nädalalõppudel oli alati midagi näitamaks, mida laager oli jõudnud õppida ja ette valmistada. Esimesel laupäeval toimus maskeraad, kus noored esinesid omavalmistud kostüümides, ning kus „naelaks“ olid mudilased oma juhtidega. Teisel nädalal käidi külas Jõekäärul, kus vastuvõtt oli soe ja südamlik, nii et jäädi sinna üleöö. Teisel nädalalõpul toimus Valguspidu, esitati humoorikas „Musikal“ — laulu- ja tantsupõimik, kus tuli esiettekandele ka uus laul „Seedrioru suvi“.
Väljasõite tehti African Lion Safari'sse ja Bingeman veeparki, kus lõbu oli laialt kõigile. Kuna oli ka pilves ja märgi ilmu, siis sobisid need hästi käsitööks ja muuks sisetegevuseks. Mihkel Salusoo õpetas vöökudumist, Linda Varangu savitööd ning plastmassist ehete valmistamist. Rutt Yalle õpetas noortele iluravi saladusi. Ted Williams'ilt õpiti puutööd. Esimesel nädalal korraldati heinasõit mudilastele, keda oli seekord 12. Kuna momendil on populaarsed TV programmid „Survival“ ja „Idol“, siis omaalgatuslikus korras viisid noored läbi need võistlused ka Seedriorul, muidugi kasvatajate valvsa silma all. „Idol'i“ võitjaiks tulid Andres Kimsto ja Sven Wichman.
Muidugi ei puudunud laagris sport; alasid juhendasid: jalgpall Trevor Crossmann, korvpall Robert Saar ja kergejõustik toimus viimasel nädalal, kus noored näitasid vastupidavust ja nii mõnigi saavutas häid tagajärgi. Ujumine on ju üks laagri suurematest mõnudest ja seda pakkus suur ja puhta veega ujula, kus korraldati ka võistlusi. Laagrit külastas ka rahvapillimees Tiit Kao, kes demonstreeris noortele pille. Pea igal õhtul toimus tants, kus DJ oli Rudy Zutis oma „boombox'iga“. Küllap oli seal veel muudki põnevat, mille kohta allakirjutanul puuduvad andmed.
Programm võib olla kui hea tahes, aga see kõik nõuab energiat ja seda viimast annab hea toit. Selle osa eest hoolitsesid perenaine Helga DelCastillo ja kokk Linda Paluveer oma paljude abilistega ja paistab, et nende pingutused kandsid head vilja, sest kuuldu järele oli toit igati maitsev ja kosutav.
Kokkuvõttes võib öelda, et selleaastane suvelaager õnnestus hästi iga osavõtja seisukohalt ja nagu laagri juhataja Katrin Otsa ütles, oli heaks reklaamiks tulevaastasele.
Kokkuvõte Seedrioru suvelaagris toimunust (1)
Eestlased Kanadas | 14 Aug 2003 | -uEWR
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
Minu pojapoeg (13) oli esimest korda
Seedriorul. Paar aastat tagasi oli ta Jõekäärul ja seal läks tal halvasti kuna tema toas oli ainult 3 poissi ja need olid tulnud just Eestist ja ei rääkinud sõnagi inglise keelt. Mul andis palju rääkida,et ta uuesti prooviks laagrisse minekut,ja lõpuks andis alla. Tulemus oli,et küsis kas võiks järgmine aasta 3-ks nädalaks jääda. Talle väga meeldis ja õppis isegi mõned uued eestikeelsed sõnad. Suur tänu kõikidele tegelastele ja juhtkonnale laagris.
Vanaema
Seedriorul. Paar aastat tagasi oli ta Jõekäärul ja seal läks tal halvasti kuna tema toas oli ainult 3 poissi ja need olid tulnud just Eestist ja ei rääkinud sõnagi inglise keelt. Mul andis palju rääkida,et ta uuesti prooviks laagrisse minekut,ja lõpuks andis alla. Tulemus oli,et küsis kas võiks järgmine aasta 3-ks nädalaks jääda. Talle väga meeldis ja õppis isegi mõned uued eestikeelsed sõnad. Suur tänu kõikidele tegelastele ja juhtkonnale laagris.
Vanaema
Eestlased Kanadas
TRENDING
