okt. 12 eestinen
Rootsi on hoiatav näide sellest, mis juhtub, kui migrandid massiliselt sisse lasta ja lasta neil kontrollimatult tegutseda. Nad on haaranud võimu, mille vastu on võimetud nii kohalik politsei kui valitsus.
Rootsi politsei hoiatab, et nad on võimetud ohjeldama migrantide maffia kuritegevust. Poliitikud on aga aastakümneid probleemi ees silmad sulgenud ja väitnud, et kuritegevus pole seotud migrantidega, vahendab Daily Mail.
https://eestinen.fi/2020/10/ko...
Nüüd on aga probleem paisunud nii suureks, et rootslased ei suuda migrantide terrorit enam taluda ja on hakanud asjast valjult rääkima. Möödunud 2019. aastal registreeriti Rootsis 257 migrantidega seotud pommirünnakut ja sadu tulistamisi. Göteborgi politseiülem Erik Nord ütles, et politseinikke on kohe juurde vaja ja palju, sest vastasel korral saab Rootsist kurjategijate paradiis.
Kuritegevus hakkas kiiresti tõusma pärast seda, kui Rootsi 5 aastat tagasi kõik migrandid avasüli vastu võttis. Pärast seda seadsid end Rootsis sisse kuritegelikud grupeeringud Lähis-Idast, Aafrikast ja Balkanilt. Käesoleva aasta augustis sulges Göteborgi kurikuulus Ali Khani gäng kohalikud tänavad, et pidada lahingut konkureeriva Backa grupeeringuga. Politsei likvideeris tänavatelt barrikaadid ja vahistas ligi 20 inimest, aga nad vabastati, kuna nende vastu ei suudetud esitada süüdistusi.
Erik Nordi väitel esindavad kurjategijad hoopis teistsugust kultuuri, mistõttu on nendega Rootsis väga raske toime tulla.
Rootsi peaminister Stefan Löfven on pidevalt väitnud, et kuritegevus pole seotud migrantidega, aga politsei ei suuda sellise jutuga enam leppida. Nord ütles, et kui keegi oleks veel paar aastat tagasi seostanud kuritegevust migrantidega, siis oleks ta tembeldatud rassistiks, aga nüüd on hakanud arvamused muutuma. Läinud kuul ütles riigi politseijuhi asetäitja Mats Löftving, et 40 maffiagrupeeringut on tulnud välismaalt Rootsi puhtalt selleks, et tegeleda organiseeritud kuritegevusega.
Ali Khani perekond on Rootsis avalikult tembeldatud maffiaorganisatsiooniks. Selle perekonna liikmete suhtes on esitatud ligi 200 süüdistust, aga need on hiljem ootamatult tagasi võetud. Perekonna liikmed on seotud mõrvade, väljapressimiste, ähvarduste, narkoäri ja relvakuritegudega. Ali Khani maffiaperekonnal on harud Taanis, Saksamaal ja Liibanonis. 63-aastane perekonnapea Hashem Ali Khan saabus Rootsi 1983. aastal pagulasena Liibanonist sealse kodusõja eest. Ta seadis end sisse Göteburgi lähedal, kus asub tema kuritegeliku grupeeringu staap.
Kuigi pensionärist Hashem vahistati kaks korda 2019. aastal ja tema kodust leiti automaatrelv, pole teda kordagi süüdi mõistetud. Pärast kinnivõtmist ilmus politseisse Hashemi alaealine lapselaps, kes väitis, et relv kuulub talle.
Ali Khani pere on kõigest jäämäe veepealne osa, lisaks 40 maffiagrupeeringule tegutseb Rootsis veel sadu väiksemaid kuritegelikke rühmitusi. Rootsis pannakse toime 10 korda enam tapmisi kui mitu korda suuremal Saksamaal. Käesoleval suvel tulistati Stockholmis surnuks 12-aastane tüdruk ja Göteborgis rööviti ning peksti läbi kooliõpetaja, kes oli andnud teada relvastatud meestest kooli juures.
Rootsis on kuritegevus läinud nii hulluks, et sealt on hakanud lahkuma vahetusõpilased. Rootsis ei kuule enam rootsi keelt ega ole võimalik tutvuda kohaliku kultuuriga, kaebavad tudengid. Migrandid terroriseerivad tänaval inimesi, peksavad ja vägistavad. Varasemad kuritegelikud grupeeringud nagu Põrguinglid on hirmuga laiali jooksnud.
Rootsi, mida on peetud maailma kõige liberaalsemaks riigiks avas migrantidele uksed 1980ndatel aastatel. Rootsi võttis teiste Euroopa riikidega võrreldes väga palju migrante vastu 2015. aastal. Ali Khanid ja teised vanemad klannid saabusid Rootsi esimese massilise immigratsiooni lainega 30 aastat tagasi. Hilisemad tulijad on võtnud omaks kuritegeliku kultuuri.
Politseijuhid on mures, kuna süürlased ja teised uued tulijad on hakanud moodustama oma grupeeringuid. Politseijuhtide väitel on Rootsi valitsus teinud kõik selleks, et kurjategijaid ligi meelitada. Paljud Rootsi riigi poolt makstavad toetused lähevad otse kurjategijate taskusse. Nad lahutavad selleks, et saada omale uus korter, siis kolivad jälle kokku ja üürivad selle korteri välja.
Sagedased on juhtumid, kus migrandid lahkuvad Rootsist mõneks kuuks, on tagasi tulles ratastoolis ja taotlevad puudetoetusi. Niimoodi petetakse riigilt raha välja. Politsei ressurss kulub nõnda probleemide peale, mille Rootsi valitsus on ise tekitanud. 30 aastat tagasi likvideeriti Rootsis kohalik kommunaalpolitsei ja selle tühimiku täitsid kuritegelikud grupeeringud. Rootsis on peale kasvanud terve kurjategijate põlvkond, keda on väga raske kontrollida.
Kuritegelikud grupeeringud on Rootsis nii tugevad, et advokaadid on nende kontrolli all. Olukorras, kus politsei on kontrolli kaoitanud, kontrollivad elu ja tegevust Rootsis needsamad kuritegelikud grupeeringud.
