AJUTINE: Kohale lennutati Jaapani arhitekt, peaaegu et soome nimega mees Tetsuo Kondo, kes püstitas Kadrioru pargi puude vahele kulgema õhuraja. "Rada metsas" sai kuu aja jooksul (24. sept. – 22. okt.) nii populaarseks, et tihtilugu tekkis järjekord sellel jalutada soovijatest. Puude vahel kulgevat 95 meetri pikkust teerada kannab painutatud terastoru, mis ise püsti püsib ja vaid pisut puude vastu nõjatub. Kahtlusi raja kindlusest ei tekkinud sellel olles hetkekski. Ainult uuel tasandil olemise rõõm sügiskullas. Foto: Riina Kindlam
Otse loomulikult on "Rada metsas" osa Tallinn 2011 Euroopa kultuuripealinna programmist, üks paljudest linnaruumi kerkinud installatsioonidest, aga kindlasti neist kõige enam uudistajaid meelitanud. Kuidas ja miks jaapani arhitekt just selle puudesalu rajavääriliseks pidas, on kahtlemata seotud asjaoluga, et selle vahetus läheduses asub Kadrioru pargi uus jaapani aed. Siia kujundati ammu Kirdetiik ja juhiti kivirikka nõlvaga oja – Väike Hundikuristik. See kõik asub pargi Lauluväljaku poolses otsas. Nüüd on seda laiendatud (kohe mitme tiigi ja sillakese võrra), kujundatud ja istutatud hoomamatult palju jaapani aeda kuuluvaid taimi ja puid.
Kõikidel fotodel, mida olin eelnevalt nn "õhurajast" näinud, tundusid ebamaised. Nüüd tagantjärele vaadates on mu enda võetud fotod täpselt samamoodi ebareaalsed. Justkui keegi oleks arvutiprogrammiga raja ja piirded, mingid ulmelised triibud metsapildi sisse joonistanud. Selgub, et see ei ole juhuslik: "Sellel valgel rajal kulgemine on nagu tänapäevase jaapani romaani lugemine. Meid kutsutakse kaasa kummalisele ja ebatavalisele rännakule, kus õhkkond on ühtaegu äratuntavalt kodune, samas põnevalt võõras, ning kaob piir unenäo ja ärkveloleku vahel," on öelnud kuraator Margit Aule.
"Me ei vaata enam puudele alt üles, vaid jõuame lähemale lehtedele ja libiseme läbi okste," selgitas töö autor Tetsuo Kondo. "Seda teost on püütud luua puudele nii, nagu oleksid need puud loodud selle teose jaoks."
Rada valvavad turvamehed, et sellele pääseksid inim-oravad ainult ajavahemikus 10-20-ni ning et rohkem kui 30 inimest korraga õhus ei viibiks.
Kuigi linna üks uuemaid muuseume kannab uhket tüdruku või tüdrukutekamba Miia-Milla-Manda (kõlab ju suhkruvatiselt!) nime, ei ole see sugugi vaid patsikandjate pärusmaa. Aga toreda vanaaegse hubase meeleoluga küll. Paviljon on ehitatud 75 aastat tagasi arhitektide Alar Kotli ja Villem Seidra projekti järgi Kadrioru Lastepargi peahooneks. Oma aja kohta väga uuenduslik laste vaba aja kompleks kavandati riigivanem Konstantin Pätsi ja tema venna, Riigiparkide Valitsuse juhi Peeter Pätsi isiklikul kureerimisel. Ehitamisel kasutati varasemate pargirajatiste lammutamisel üle jäänud materjale ja detaile, s.h. alumises aias asunud galeriide puitsambaid. Hoones paiknesid kõrvalasuvaid välibasseine ja talvist liuvälja teenindavad riietusruumid, spordivahendite laenutus ja puhvet.
JÄÄV: Selle erilise puumaja sammaste taga asuv lastemuuseum Miia-Milla-Manda sai just 2-aastaseks. Aga majal endal on 75. juubel. See ehitati 1936/37 Kadrioru Lastepargi paviljoniks ning kuigi seda kunagi ümbritsevad basseinid ja tribüünid on läinud, võeti maja õigel ajal muinsuskaitse alla. Mänguplatsi keskel ilutseb kunagise basseini suur liug, millest saab ikka alla lasta – liiva sisse! Muuseumis on muuseas omaaegse viie erineva ametimehe tööruumid: vürtspood, postkontor, kellassepa- ja õmblustöökoda ja fotoateljee. Siin saab (mängult) suusatada ja purjetada ja päris ehtsat Aleksandri kooki süüa.
"Eesti Spordi Keskliidu eestvedamisel said lapsed siin asjatundlike juhendajate käe all sisukalt vaba aega veeta. Peahoone ees asunud basseinides viidi läbi ujumistreeninguid, mänguväljakutel tegeldi pallimängude ning rütmikaga. Lisaks said lapsed osaleda laulutundides ning õppida tundma loodust ja kodumaa ajalugu. Aeg-ajalt võeti ette matkasid Tallinna lähiümbrusse. Peahoone suures einelauasaalis oli üles seatud hinnaline kinoaparatuur," on kirjas lastemuuseumi kodulehel www.linnamuuseum.ee/miiamillam...
Nõukogude ajal kasutas ruume spordikool ja viimati tantsustuudio, kuid siis jäi enamik hoonest tühjaks ning kaaluti selle lammutamist. Õnneks võeti suure miljöö- ja arhitektuuriväärtusega hoone 2003. a muinsuskaitse alla. 2007. aastal alustati Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti toetusel hoone renoveerimist ja 25. Sept. 2009 avati siin Tallinna Linnamuuseumi uus filiaal, muuseum Miia-Milla-Manda. Maja ja selle ümbrus, mis laste jaoks Eesti-ajal rajatud, on jälle nende kasutuses ning siin saab näha ja tunda, kuidas vanavanaisad ja -emad kunagi omakorda lustisid. Tulge külla ja meel läheb heaks.
Kadrioru lastepargi paviljon ja välibassein esimese Eesti Vabariigi ajal.
Sama koht aastal 2011. Õnneks on säilinud ka liug. Enne lasti siit vette, nüüd liiva.
Oi, kui palju põnevat on siin armsas puidust majas uudistada ja teha!
Muuseum Miia-Milla-Manda ees lõpetas kunagi oma jääaegse rännu 1,8 meetri kõrgune kivimürakas ehk rändrahn, mida rahvasuus Nööpnõelapeaks nimetatakse. Fotod: Riina Kindlam