(Algus Eesti Elus # 37)

Skaute on nimetatud „saadikuteks põlvpükstes”. Ka gaidid on olnud oma rahvuse saadikud. Siin võib esile tuua kunagise Toronto eesti vanemgaidide koori esinemise Balti Õhtul Kanada valitsusliikmeile ning osavõttu noortekooride kokkutulekust Lääne-Kanadas.

Ka sujuv koostöö teiste etniliste gaid/skautorganisatsioonidega (läti, leedu, poola, ungari, ukraina) on noortes esile toonud tugeva rahvustunde oma maa esindamisel ja kultuuri tutvustamisel. Koostöö asukohamaa gaidorganisatsiooniga on eri riikides olnud varieeruv, olenedes kohalikest oludest. Tihtipeale on komistuskiviks olnud nõue tegevuses kasutada asukohamaa keelt. Eesti gaididele pole see kunagi vastuvõetav olnud.

Väliseesti gaidluse kirjanduslik tegevus pole piirdunud ainult gaidliku kirjanduse ja koguteoste, nagu „Mälestusi gaidirajalt” ja „Eesti gaidlus 75”, väljaandmisega, vaid on pühendatud tähelepanu ka rahvuslikule materjalile — näit. eesti mustrikogud, õppekirjad rahvuslike toitude, mängude, kommete, rahvarõivaste alal, koguteos „Minu varamu”, milline on pühendatud gaidinoortele eesti kultuuritegelastelt.

Gaidide kirjavara, nii gaidlikku kui rahvuslikku, on oluliselt rikastanud ka juhtide kirjutatud gaideritööd. Eesti gaidluses on nimelt ainulaadne tava, kus gaideri tiitli saavutamiseks nõutakse nooremgaiderilt gaideritöö esitamist ja selle edukat kaitsmist. Vahel on noorematel juhtidel sellise töö kirjutamisel komistuskiviks olnud puudulik eesti keele oskus, kuid vanemate juhtide abiga on sellest üle saadud.

Tuleb lugupidamisega tunnustada neid gaidjuhte, kellel eesti gaidluse „teisel algusajal“, 60 aastat tagasi, oli ettenägelikkust suunata gaidlik tegevus rahvuslikele radadele eestluse alalhoidmise huvides. Enamus neist on lahkunud manala teedele, kuid järgnenud juhtide generatsioonid on eesti rahvuslikku gaidlust visalt edasi viinud.

Kolmas algus lõi lõkkele 1988/89. a. sügistalvel Eestis, esiteks Pärnus, siis Tartus, Keilas, Tallinnas. Eesti oli taasiseseisvumise lävel ning noored said innustust rahvusliku sisuga ettevõtmistest ja üritustest. Skautide eeskujul loodi tütarlaste omaalgatusel gaidisalgad ning kunagised gaidid ja gaiderid olid sillaks mineviku ja oleviku vahel. Juba augustis 1989 toimus esimene ülemaaline gaidide aastakoosolek, kus otsustati taastada ajalooline järjepidevus 1940. a. suletud Eesti Gaidide Malevaga.

Kasvamise ja arenemise valud olid mõnikord rasked ning tundusid vahel isegi ületamatud. Tänuväärt abi tuli Soome gaidjuhtidelt ning tugev toetus, nii materiaalne kui ka nõuandev, väliseesti gaidjuhtidelt. Juba 1990. a. suvel osalesid gaid- ja skautjuhid Eestist külalistena väliseesti gaid- ja skautjuhtide ülemaailmsetel õppepäevadel Rootsis ning kaks gaidjuhti viibisid õpperetkel Kanada eesti gaidide juures. Ka osales väliseesti gaidjuhte juba esimestel Eestis toimunud aastakoosolekutel ning muudel nõupidamistel.

Nüüdseks on gaidlus Eestis lapsekingadest välja astunud ning sammub kindlalt ajakohast rada oma noore juhtkonnaga. On kujunenud uued, kaasaegsed tavad ja ettevõtmised, kuid kindlalt on püsinud põhilised gaidluse põhimõtted – austus Kõigevägevama, isamaa ja ligimese vastu.

Gaidorganisatsioon Eestis, mille nimeks nüüd Eesti Gaidide Liit, on taas ülemaailmse gaidorganisatsiooni täisõiguslik liige ning annab oma panuse rahvusvahelistes ettevõtmistes.

On ka täitunud unistus omada oma püsilaagri paik. See on ühine skautidega ning asub Eesti südames, Viljandimaal, Tagametsas. Seal on toimunud mitmed gaidide/skautide ülemaalised suurlaagrid, rahvusvahelised laagrid, nõupidamised ning tehtud märkimisväärset talgutööd laagri väljaehitamisel.

Koostöö Eesti ja väliseesti gaidliikumiste vahel on juba algusest peale olnud teineteist mõistev ja siiras. Vastastikused retked laagritesse ning muudele üritustele on mõlemapoolselt rikastanud noorte arusaamist kohalikust tegevusest. Väliseesti gaididel on olnud haruldane võimalus tutvuda oma esivanemate kauni kodumaaga ning viibida eestikeelses keskkonnas oma aatekaaslaste keskel. Eesti gaidid on imetlusega tutvunud väliseesti rahvusliku vaimsusega.

Eriti tänuväärt on Eesti-Ameerika Heategevusliku Seltsi igasuvine ettevõtmine tuua Eestist neli noortejuhti, nende seas ka gaidjuht, õppereisile Ühendriikidesse, kus laagriradadel tutvutakse sealse eesti gaidluse ja skautlusega ning väljaspool laagrit ka väliseesti ühiskonna rahvusliku tegevusega. Ühelt selliselt reisilt viisid gaidjuhid Eestisse mõtte alustada gaidide/skautide rahvatantsurühmaga, milline nüüd edukalt tegutseb.

On ülimalt meeldiv märkida kahe teeneka Eesti gaidjuhi huvi väliseesti noortetöö vastu. Üks neist kirjutas oma Tartu ülikooli diplomitöö teemal „Eesti gaidluse arengust algusaegadest tänapäevani”. Teise gaideri magistritöö Tartu ülikooli sotsiaal-teaduskonnas kannab pealkirja „Võõrsil tehtud noorsootöö kui eestluse hoidja ja kandja”. Eriti viimast tööd tuleks Eestis laiemalt tutvustada!

Kolm erinevat algust kolmes erinevas ajajärgus. Igast algusest arenenud tegevus on 85 aasta vältel rikastanud tuhandete eesti tütarlaste elukogemusi, aidanud kujundada nende ellusuhtumist ning alal hoidnud rahvusluse tulukest väliseesti gaidiperes.

Märkmed: