17. – 19. maini toimus Tallinnas Saku Suurhallis Balti Raamatumess. Kataloogi järgi osales sellel 50 firmat, enamus eesti kirjastused, kuid mõned ka Lätist, Leedust, Soomest, Rootsist, Saksamaalt ja Venemaalt.
Külastasin raamatunäitust selle viimasel päeval, laupäeval. Ruttasin kirjanduslikku kohvikusse „Muusa”, kus pidi algama kirjastuse Grenader raamatusarja „Aja Lood” kahe uue teose esitlus. Ringi vaadates märkasin suurt sagimist ühe vanema proua ümber. Tema juurde kogunes suur järjekord, mõned raamat peos, et saada autogrammi, mõned lillekimbuga, et õnnitleda. Pärimisel selgus, et see proua on
Valve Mäesalu, mälestusraamatu
„Kulaku tütar nõukogude süsteemis” autor. Jooksin kohe kirjastuse laua juurde, et osta see teos Tartu College’i laenuraamatukogule. Sain õnneks viimase eksemplari (hiljem toodi neid juurde) ning isegi autori pühenduse.
Esitlusel jutustas autor Valve Mäesalu, kes on sündinud 1922. a., raamatu kirjutamise ideest ja teose valmimisest käesoleva aasta kevadel. Talle oli korduvalt tehtud ettepanekuid oma mälestuste kirjapanekuks. Lõpuks, 81-aastaselt alustas autor seda suurt tööd, mille käigus õppis isegi ära kompuutri kasutamise.
Esitlusel viibis ka Paavo Loosberg Torontost. Selgus, et Loosbergid on autori head tuttavad. Irene oli Lenderi Gümnaasiumis Valve (Inder) Mäesalu pinginaaber.
Veel esitleti samasse sarja kuuluvat
Richard Säägi raamatut
„Minu mälestused – meenutusi Eesti kaitselahingutest 1943-1945.” Autor elab Inglismaal ja on teatavasti „ainus, kes järele jäänud Eesti Leegioni 45. rügemendi 4. kompanii koosseisust, mis võttis osa Narva jõe ääres, Auveres, Sinimägedes ja Kambja all toimunud lahingutest”, on kirjas raamatu tagakaanel. Kaante vahele talletatud mälestused, rikkalik pildimaterjal ja dokumendid on suure ajaloolise väärtusega. Ostsin ka selle raamatu laenuraamatukogule.
Kirjastuse Varrak laualt valisin Torontosse viimiseks veel
Ene Mihkelsoni uue romaani
„Katkuhaud”. Raamatukogus on juba olemas autori populaarne „Ahasveeruse uni”, mida peetakse tänapäeva Eesti parimaks kirjandusteoseks.
„Katkuhaud” kirjeldab samuti sündmusi, mis toimusid Eestis Teise maailmasõja järgsel väga keerulisel ajal. Kahjuks oli teose esitlus toimunud eelmisel päeval.
Olin väga õnnelik kolme ostetud raamatu üle. 4. septembril, kui Tartu College Estonian Studies Library avab sügishooajaks uksed, on Toronto eestlastel võimalik neid huvitavaid ja uusi teoseid laenutada.
