Juunis 1919 toimusid Soome lahes sõjaliselt tähtsad lahingud. Tuntud on Briti laevastiku osalus Soome lahes ja Läänemerel, mis pidurdas punalaevastiku tegevust. Nendes lahingutes kaotasid britid üle 480 mehe ja vangilangenutena vähemalt 251. Võrdluseks võib meenutada Eesti mereväe kaotusi Vabadussõjas — 23 langenut ja kolm kadunut.
Briti laevastiku panus oli Kroonlinna punalaevastiku sulustamine ja väljapääsu takistamine Soome lahte. Sellega tagati Eesti põhjaranniku mereline kindlustus ja kaitse. Punalaevastikult hõivatud laevu anti üle Eesti mereväele — neist esimene oli 400-tonnine vahilaev „Laene“, mis oli ehitatud 1913.a. ja kandis algselt nime „Sputnik“.
Briti laevastikku juhtis admiral Sir Edwyn Alexander Sinclair, kellele võrdselt nii Tema Majesteedi Georg V ga kui Sir Winston Churchill‘iga annetati kõrgeimad sõjaliste teenete Eesti Vabadusristid VR I/1. Üldse annetati inglastele 130 Vabadusristi, neist sõjaliste teenete eest 77 (VR I liigi riste), vaprusriste 21 (VR II liigi riste) ja kodanliste teenete eest 32 (VR III liigi riste).
Tänavu suvel möödub 85 aastat sellest, kui kolmele inglasele — leitnant Augustine William Shelton Agar’ile (hiljem kommodoor), leitnant Gordon Charles Steel’ile (hiljem mereväe kaptenleitnant) ja kommodoor Claude Congreve Dobson’ile (hiljem kontradmiral) annetati nende sõjaliste teenete eest Soome lahes Briti kõrgeimad vaprustunnustused — Victoria Cross’id. Eesti Vabariik tunnustas neid mehi Vabadusristi I liigi 2 järguga ning I liigi 3 järguga.
Ülesnäidatud vaprus oli torpeedopaatide (tänapäevaselt torpeedokaater) tegevus Soome lahes. Algselt oli leitnant Agar (salateenistuse agent S.T.43) sidepidajaks Soomest Terijokilt Briti vastuluure liikmetega Peterburis, mis nõudis mitmekordseid salajasi öiseid retki. Ööl vastu 17. juunit läbis leitnant Agar oma 40-jalase kiirpaadiga CMB4 hävitajate kaitseliini, kus sai punalaevastiku kuulipilduja tuld, mis nõudis umbes 20-minutilist parandust vaenlase silme all. Rünnakut taasalustati ning lasti põhja ristleja "Oleg". Kaatrit jälgiv hävitaja "Vsadnik" ei suutnud seda hävitada. Rünnaku edu tiivustas Briti mereväge saatma leitnant Agarile lisaks seitse kaatrit — seekord aga juba 55-jalased, kahe torpeedoga ja kiirusega 42 sõlme varasemate ühe torpeedoga ja 35 sõlmega võrreldes.
Briti kaotusteks oli kolm kaatrit, seitse mereväelast said surma (neist kolm ohvitseri) ning üheksa langes vangi. Soomuslaeva "Andrei Parvozannõi" hävitamisel ülesnäidatud vapruse eest annetati leitnant Steel’ile ja kommodoor Dobson'ile Victoria Cross’id — seega kokku kolm ühte lahingupiirkonda, mis on ebatavaline.
Vaadates Vabadusristide annetusi, siis vaprusristidega VR II/3 tunnustati kaatrite meeskondi, kuna ohvitseride tunnustuseks olid VR I/3. Nüüd, 85. aastapäeval väärivad need kangelaste hauad Eesti riigi tähelepanu ja lugupidamist. Briti kodanike Eesti Vabadusristi kavaleride mälestustahvel asub Pühavaimu kirikus Tallinnas.
Eesti Vabariigis on tänapäeval kõrgemad ohvitserid võtnud kasutusele II liigi Eesti Vabadusristid. Need vaprusristid erinevad Vabadussõjas välja antud ristidest ainult lindi sideme poolest.
(Victoria Cross'i informatsioon: www.chapter one.com/vc/award.asp?ve=333)