www.DELFI.ee
Foto: Andres Putting
Läinud aasta oktoobris ja tänavu veebruaris mõistis Tartu maakohus süüdi kolm meest, kes tegid ebaseaduslikku koostööd Venemaa eriteenistus FSBga.
Läinud nädala lõpus mõistis kohus süüdi 32-aastase Eesti kodaniku Maksim Gruzdevi. Kaitsepolitsei ja riigiprokuratuur heitsid mehele ette salajast suhte loomist ja selle pidamist Venemaa eriteenistusega, mis oli suunatud Eesti julgeolekuasutuste tegevuse kahjustamisele. Süüdistuse järgi värbas Venemaa eriteenistus Gruzdevi 2013. aasta teisel poolaastal Venemaa territooriumil Pihkva oblastis. Gruzdev edastas alates sellest ajast kuni tema kinnipidamiseni läinud aasta oktoobris Venemaa eriteenistusele infot muuhulgas ka kaitsepolitseiameti töötajate tegevusest ning osales Venemaa eriteenistuse agentuur-operatiivtöös. Kohus mõistis Gruzdevile karistuseks neli aastat vangistust, teatasid prokuratuur ja kaitsepolitseiamet.
2015. aasta oktoobris mõistis kohus süüdi 21-aastase Eesti kodaniku Aleksandr Rudnevi, kellele heideti ette Eesti riigivastaseid süütegusid koostöös Venemaa eriteenistusega. Rudnev värvati salajasele koostööle 2013. aasta kevadel Venemaal Pihkva oblastis ning infot jõudis ta Venemaa eriteenistusele edastada kuni tema kinnipidamiseni 2015. aasta märtsis. Süüdistuse järgi edastas Rudnev võõrriigi eriteenistusele vaatlusandmeid Eesti kaitseväelaste tegevusest Lõuna-Eestis ning andmeid Lõuna prefektuuri piirivalvekordonite ja teenistuskohtade kohta. Kohus mõistis Rudnevile riigivastase kuriteo eest karistuseks kaheaastase vangistuse.
Loe veel:
Eston Kohveri „õigusemõistjad” lähevad Pihkvas uuele katsele (15) 27. juuli 2015
AP: läbirääkimistel Iraani tuumaprogrammi üle jõuti lõpuks kokkuleppele (2) 14. juuli 2015
2015. aasta oktoobris mõistis kohus süüdi 42-aastase määratlemata kodakondsusega Pavel Romanovi, kes asus Venemaa eriteenistusega salajasele koostööle 1994. aastal Venemaal Pihkva oblastis. Koostööd Venemaa eriteenistustega tegi ta kuni 2015. aasta veebruarini, mil ta kuriteos kahtlustatavana kinni peeti. Romanov edastas võõrriigi eriteenistustele teavet Eesti sõjalise kaitsevõime, Eesti riigipiiri kaitsmise ning õiguskaitseasutuste töötajate tööülesannete kohta. Kohus mõistis Romanovile karistuseks neli aastat ja kümme kuud vangistust, millest koheselt kuulub ärakandmisele üks aasta ja kümme kuud.
Maksim Gruzdev ja Aleksandr Rudnev mõisteti süüdi KarS § 2351 järgi (Eesti Vabariigi vastane vandenõu), Pavel Romanov KarS § 233 (Välismaalase poolt toimepandud Eesti Vabariigi vastu suunatud vägivallata tegevus) järgi.
Kõik kolm meest olid salakaubavedajad, kes värvati koostööle FSBga, et see vaataks läbi sõrmede nende tegevusele salakaubaveol. Ka peamiseks tasuks oli meestele võimalus salakaubaveoga ebaseaduslikku tulu teenida.
Kaitsepolitsei komissar Harrys Puusepp kommenteeris, et mehed pidid aru saama, et teevad koostööd FSBga, sest nad andsid allkirja paberile, millega nõustusid FSB kasuks töötama.
Ükski meestest ei olnud riigiteenistuja. Puusepp kommenteeris, et Vene luure ei värba vaid salajase info valdajaid, vaid ka teisi inimesi. Kolm meest andsid FSB-le mitmesugust infot, aga suurem kahju õnnestus ära hoida. Kuigi neil polnud ligipääsu salajasele infole ja nad andsid infot vaid oma kontaktide kohta õiguskaitseorganitega või visuaalse jälgimise teel saadud infot, oleks oht kasvanud, kui nende kaudu oleks FSB saanud ligipääsu näiteks mõne kaitseväelase või politseiniku juurde.
Ta jättis vastamata, kas meeste vahistamisega oli seotud ka 2014. aastal piirilt röövitud kaitsepolitseinik Eston Kohver. Tema röövimise järel räägiti, et tema tööülesanded olid seotud just piiriülese kuritegevuse tõkestamisega.
Riigiprokurör Inna Ombler kommenteeris, et kõik kolm salakaubavedajat olid nõus kokkuleppemenetlusega, mis annab tunnistust sellest, et nad olid peale vahele jäärmist Eesti võimudega koostööks valmis. Kui palju nad rääkisid, jättis ta ütlemata.
Kõik kolm meest elasid nii Eestis kui Venemaal, vastavalt sellele, kus parasjagu parem oli. Puusepp nentis, et Vene eriteenistustel on oma kodumaal mugavam tegutseda, mistõttu Eesti riigisaladusi valdavatel isikutel tasub järele mõelda, kas ikka tasub Venemaale reisida.
Kriminaalmenetlusi viis läbi kaitsepolitseiamet ning juhtis riigiprokuratuur.
Riigiprokuratuuri ja kaitsepolitsei esindajad andsid menetlustest pressikonverentsil ka ülevaate.
Uus luureskandaal
