1991.a. augustis rajas Baltimaade ühisekspeditsioon Norilskisse hukkunud kaasmaalaste mälestusmemoriaali.
Äsja müügile ilmunud ajakirja "Kultuur ja Elu" kevadnumbris kirjutab meie ohvitseride Kolgatast ning 1991.a. ekspeditsioonist Vaino Kallas, kes on ka ise olnud vangina Norilskis, kuhu ta viidi 1945 pärast sõja lõppu Kuramaa "kotist".
Norilskis on ka mälestusmärk Lama järve ääres hukatud Balti ohvitseridele.
Samuti on obelisk kohal, kus asus Balti ohvitseride barakk.Plaadi parempoolsel nimetulbal on 15 eesti ohvitseri nimed.
Surmateekonna läbinud ja eluga tagasi tulnud kolonel Georg Leetsi andmetel viidi Norilskisse 1098 ohvitseri, 318 eestlast, 511 lätlast, 269 leedulast.
318-st eestlasest lasti maha umbes 50 meest. 1941/42.aastal suri Lama erilaagris 14 ohvitseri. Ülejäänutele mõisteti sunnitöö ja ebainimlikud tingimused, polaarpakane, lumetormid,nälg ja haigused tegid ülejäänud töö. 1946. oli G. Leetsi venna Aleksandri sõnul elus veel 80 meest. 318-st jõudis tagasi kodumaale 36 meest.
A. Leets jutustas sellest esimesest kohutavast laagriaastast, mil Eesti ohvitserid olid pandud ränkrasketes töötingimustes ehitama üle Smidti mäe jalamilt sinna hiljem rajatud Medvezka kaevandusse minevat teed, mida oli tulnud teha käsitsi, kirja ja kangiga graniiti raiudes. Selle kohta sõnas Aleksander Leets: "Eesti mehed rajasid Norilskisse oma eluajal endale ise mälestusmärgi!"
Norilsk on aga sümbol ning mälestusmärk nõukogude võimule, mille krooniks on Kalargon ehk surmaorg. Kalargoni surmamõistetute vanglahoones puudus küttesüsteem, välja arvatud köögiplokis. Seda polaarkliimas, kus 1/4 aastast valitses talv ja külmakraadid ulatusid 50-55, isegi 60 külmapügalani.
Kaierkani asula piiril ilutses nagu kinnituseks kirjeldatule kõrgete postide otsas loosung: "Lenini teod elavad igavesti!"
IN MEMORIAM neile ohvitseridele, kes puhkavad Norilski igikeltsas jäljetutes haudades!