Maa-ameti peadirektor Kalev Kangur pakkus, et umbes 10 protsenti Eestimaast – valdavalt sood, rabad ja võsastikud – jääb veel pikka aega omanikku ootama. Maa tagastamise ja erastamise toimingutega loodetakse ühele poole saada 2005. aasta lõpuks.
Kõige intensiivsemaks maa erastamise perioodiks – seda just ostueesõigusega erastamisel – peab Kangur aastaid 1997–1999, mille järel on saabunud suhteline stabiilsus. 1996. aastal tehti maareformi seaduses mahukaid muudatusi, millega kehtestati tänini kehtivad erastamisvormid ja järelmaksuvõimalused.
Kangur juhtis tähelepanu asjaolule, et pea kõigis maakondades on ligi kümnendiku ostueesõigusega erastatud maa suhtes, mis juba katastrisse kantud, jäänud siiani maareform lõpuni viimata. Põhjus on selles, et erastajad pole tänini suutnud tasuda esimest sissemakset ehk 10 protsenti nõutavast hinnast. Ja selliseid lõpetamata tehinguid on igas maakonnas tuhatkond.
Ilmselt veel selle aasta lõpus kehtestab seadusandja sanktsioonid, mille rakendamisel jääks nn libaerastajaile vaid ehitiste teenindamiseks vajalik maa.
Kui enamikus maakondades kõigub katastrisse kantud maa osakaal kogu pindalast 70 ja 80 protsendi vahel, siis Harjumaal on see vaid 56 protsenti. Kangur põhjendas seda sellega, et Harjumaal on maa kõige kallim, mis omakorda tekitab ka kõige enam vaidlusi. Valdavalt on vaidlejaiks ühelt poolt maa tagastamist nõudjad ja teiselt poolt maa erastamist soovijad, kelle huvid on risti vastupidised.
Suhteliselt madal – 63% – on katastrisse kantud maaüksuste protsent ka Saaremaal. Saare maavalitsuse maaosakonna asejuhataja Kaja Rosenfeldi sõnul on selle põhjuseks asjaolu, et erinevalt muudest piirkondadest jäi Saaremaal enne 1940. aastat maareform lõpuni viimata. Jõuti küll paigaldada suurem osa piirikive ja -poste, aga sellega asi piirduski.
Avaldusi maa ostueesõigusega erastamiseks, samuti avaldusi maa piiratud või avalikul enampakkumisel erastamiseks saab maareformi seaduse kohaselt esitada veel kuni selle aasta lõpuni.