Sündmust tähistatakse kodumaal kirikukellade helistamisega ja leinaseisakuga.
Sellest kõneles kohalolevaile Ohvkogu liikmeile kol.-ltn. Ülo Tamre.Koosviibimise avas Ohvkogu esimees lpn. Ülo Isberg, lugedes ette kodumaalt saabunud jõululäkitusi sealseilt sõjameeste organisatsioonidelt ohvitseridele Kanadas.
Püstitõusmisega mälestati hiljuti surma läbi lahkunud kahte kaasohvitseri.
"
Kokkutuleku "naelaks" oli kogu liikme riigi pealinnas Ottawas sõjajõudude peastaabis teeniva kolonel Margus Aruja referaat. Kol. M. Aruja on Kanada lennuväe ohvitserina viibinud pikemat aega Eestis sealsete õhujõudude ülesehitamisel.
Ladusas emakeeles sõjaväelist terminoloogiat kasutades andis nooremasse põlvkonda kuuluv kolonel üksikasjaliku ülevaate Kanada osavõtust väljaspool oma riigi piire toimunud relvastatud konfliktidest,rõhuasetusega Teisele maailmasõjale ja sellele järgnenud perioodile kuni tänapäevani, kus lahingutegevuse asemel on meie sõjavägi tegelenud peamiselt rahuvalvega.
Esmakordselt Teise maailmasõja ajal tunnetati hädaohtu vaenlase võimalikust invasioonist üle ookeani P.-Ameerika mandrile. Sellest tulenevalt Kanada mängis tähtsat rolli NATO loomisel. Riik vajas sõjaväge. Hilisemad rahuaegsed eelarved on pidevalt kärpinud väljaminekuid sõjaväele. Niinimetatud külma sõja ajal oli kaitse planeerimine kerge. Teadsime, kellega tuleb sõdida. Praegu puudub see teadmine. Mõned arvavad, et sõdimine pole üldse vajalik. Keegi ei eita sõjaväe vajadust looduskatastroofide, nagu uputused, maavärisemised,suured tulekahjud, ohjeldamiseks.
Referaadile järgnes küsimuste-vastuste periood ja siis koliti klassiruumist kohvik-restorani einetamiseks.
Kol. Margus Aruja esinemine Ohvkogus sõjalise analüüsiga näitab, et eestlaste hulgas on ka selle ala eriteadlasi.
Järgmine Ohvitseridekogu kokkutulek on neljapäeval, 7. veebruaril kell 12.00 päeval Eesti Majas.
ERVIN ALEVE
