Õppeaasta on alanud, sellega ka sõitlemised. Ei, mitte Taavi ja Triinuga — et ranits selga —, vaid nende tarkadega, kes kuritarvitavad oma huvides hariduskäigu majandamist. See toimub — ei kellelegi üllatuseks — nii Eestis kui Kanadas.

Mihklikuu saabumine viitab nii lõikusaja algusele kui ka uuele haridusaastale; koolilapsele tähendab see tänapäeval aga teadmist, nii nagu Puhja vanasõna ütleb, et „vanatont on sel kuul taivast maha tulnud”. Vastaspoolsed võimud — mitte vasakpoolsed, kuna seda me vaarvanemad poliitiliselt ei tundnud — veavad vägikaigast avalikult; Triinu ja Taavi, rääkimata vanematest, sooviksid, et vanatont pühiks uttu. Kuid see kuriloom tirib kümne küünega oma poole raha, mis peaks minema koolilastele, nende õpetamise huvides.

Lahendamata, nimelt, on nii Vahtralehemaal kui ka Maarjamaal küsimus, kas riigi „edukraadid” (educrats) suunavad Triinu ja Taavi huvides makstud tulumaksud sinna, kus oleks suurim kasu, tulu koolilaste hariduse huvides.

Eesti haridus- ja teadusminister Toivo Maimets vilksas vaikselt kodumaiste ajalehtede külgedele sel nädalal teatega, et valitsus otsib õpetajate palgatõusuks raha. Nimelt on vaja täiendavaid võimalusi haridustöötajate palgatõusuks. Teame, et tänapäeva Eesti hindab (majanduslikult) rohkem advokaate, notareid ja poliitikuid kui haridustöötajaid ja arste — aga need olevat „ikka” taasiseseisvumistuhud, sünnivalud. Maimetsa sõnutsi lubab praegune koalitsioonilepe heale õpetajale topeltpalka (oli ju respublikaanide lubaduses sarnane lause...) vaid kujunduslikult — kuid valitsus ei kavatse määratleda, kes on hea õpetaja. Kes siis?

The road of good intentions. Selliselt aga pääsetakse pukki — lubadustega, millest hiljem vassides, vabandades, valetades kinni ei peeta.
Vahtralehemaal on ammu lastevanemad teadnud, et esimene koolipäev ei ole mitte laste huvides, vaid avapauguks ametiühingute tänavuses kampaanias. Seda sel nädalal on juba nähtud.

Toivo Maimets seletas, et haridussüsteemis „käivitatavate” (st. pole veel otsustatud või on?) muudatuste eesmärgiks on vaid hariduse kvaliteedi tagamine, käsikäes siis hariduse taseme tõstmine. Palgatõus ei mängivat selle eesmärgi saavutamises rolli.

Maimets lisas, et õppeteaduskonna heale tasemele viimiseks on haridus-ja teadusministeerium käivitanud tänavu programmi: XXI sajandi kool.

Kiitussõnu tuleb tarvitada, et Maimets ja Eesti valitsus on teadlikud, et õpetajatele tuleb rohkem raha riiklikust kassast leida. Ning et elame tänapäevas, 21. sajandil.
Olid Kanadas ajad, kus haridustöötaja, õpetaja palk oli nigel. See ei muutnud tollal tahet õpetaja olla. Tänapäeval aga paistab üldjoones olevat tähtsam raha või isiklik, mitte õpilase, huvi.

Kombeks on kujunenud siin maal kooliaasta alul kaks asja. Esiteks: haridustööliste nõudmised. Vastu: lastevanemate jõuetud protestid ametiühingute vastu. Ohvriks, lõppude lõpuks, on nende lapsed. Keegi aga ometi ei vaidle sellele vastu, et õpetaja peaks tasemel palka saama. Samuti ka tööd tegema...

Tahaks loota, et Maimets ei väärahtaks köietantsul. Prioriteediks nii Eestis kui Kanadas on ju lapsed, tulevik. Sellele ei saa ometi keegi kalk, omakasu huvides tegutsev unionist vastu vaielda. Ei siin ega seal.

Märkmed: