Aasta tagasi, Eesti Vabariigi taasiseseisvumise 10. aastapäeval seisis punases kübaras daam, Noarootsi gümnaasiumi endine rootsi keele õpetaja Virve Kuula Toompea lossi ees. Ta meenutas elavalt 1991.a. suve sündmusi: „Koolivaheajale läksin Nõukogude Liidust ja tagasi tulin Eesti Vabariiki – seda ei unusta ma iial.” Milline ainulaadne ja ajalooline reis — Eesti NSV-st tagasi Eesti Vabariiki!

Eduard Laamannilt ilmus 1920. aastal monograafia pealkirjaga „Eesti lahkumine Vene riigist“. Nii nagu 1918. aastal, lagunes NSV Liidu nime kandev Vene suurimpeerium 1991. aastal. Taas oli Eestil ajalooliste sündmuste koosmõjul võimalik lahkuda Vene riigist. Ehkki mõnel määral oli Kremli okupatsioonihaare lõdvestunud juba 1989. aastal, kui Moskvasse kogunenud rahvasaadikute kongress tunnistas Molotov-Ribbentropi salapakti protokollide olemasolu, vallandas sündmuste tegeliku laviini 1991.a. toimunud augustiputsh, mis mõjutas doomino-efeketina otsekohe ka Balti riike.

19. augusti 1991 varahommikul levis üle kogu maailma põrutav uudis: Moskvas oli alanud riigipööre, moodustatud erakorraline komitee. Kas Eesti, Läti ja Leedu oleksid saavutanud iseseisvuse ilma putshita? Poliitikud on veendunud, et kindlasti, kuigi ehk aeglasemalt.

Vene mundris sõjamehi liikus Tallinna tänavatel ka pärast 1991.a. augustikuud rohkem ringi kui uudistavaid turiste. See jättis häiriva mulje, nagu olnuks Moskval ikka veel Eestis mingi ülemvõim. Õigus on seega neil, kes ütlevad, et Eesti jaoks lõppes II maailmasõda praktiliselt alles 31. augustil 1994, kui viimane vene sõdur vabariigist lahkus.

20. augustil 1991 vabanenud Eesti on vaba siiani — tukslev, ülikiirelt arenev ja lihtsalt armas Eesti, kuhu ikka ja jälle tahame minna.

Sirvisin läinud nädalal ühe ränduri pildialbumit ega jõudnud küllalt imetleda selle sisu.

Tallinna kesklinna pildid, mis seisid kõrvuti Frankfurdi omadega, lõid viimased kindlalt üle. Muidugi teame, et nende klantspiltide varjus on ikka veel palju muret, keerulisi probleeme, vaesust, poliitilist harimatust jm., aga kes sellele pidupäeval mõtleb!

Tartu Ülikooli doktorant Paavo Palk sai hiljuti Eesti Teadusfondi toel võimaluse Moskvas uurida, kuidas vene teadlased hindavad Eesti sõltumatuse taastamist. Talle jäi mitmete artiklite põhjal üllatav mulje, et viimasel kümnel aastal on võetud okupatsiooni lõpetamist Balti riikides kui vältimatut ja loomulikku arengut. Üksnes tagurlased kurtvat, et võimujanune Boris Jeltsin lammutas N. Liidu isiklikuks arveteõienduseks Mihhail Gorbatshoviga ja tema minemakihutamiseks presidendikohalt. Vene välisministeeriumi allasutus, Diplomaatiline Akadeemia on täheldanud, et USAs ja Kanadas tehakse selget vahet Balti riikide ja endiste N. Liidu riikide vahel. Mõistagi oli oluline osa Balti riikide vabanemisprotsessis Lääneriikidel, kes avaldasid mõjusat, kuigi pehmet survet Gorbatshovile.

Ehkki vene autorid möönavad nii eestlaste, lätlaste kui leedulaste suurt iseseisvustahet, esitatakse taasiseseisvumist peamiselt Lääne teenena ja võiduna N. Liidu üle. Vaevalt otsiks Vene president Vladimir Putin ka praegusel hetkel konflikti Baltimaadega, mis rikuks ju ta isiklikku mainet ning nulliks senised pingutused lääneliku poliitika katselisel ja arglikul elluviimisel. Et ühe Moskvas leviva nalja kohaselt on Putini poliitilised nõuandjad USA president George W. Bush ja Suurbritannia peaminister Tony Blair, ei saa ta ometi nendega suhteid rikkuda Balti riikide mõttetu vaenamise hinnaga.

Missugused probleemid seisavad Eesti riigi ja rahva ees lähemas ja kaugemas tulevikus ning millised võiksid olla nende lahendused? Täpne ajakava ja plaan on iga riigi arengus olulised. Kuigi Eesti iseseisvuse säilimise parimaks tagatiseks on riigi kiire areng, näitab elu, et rutakalt tehtud otsused end ei õigusta. Nii seavadki poliitikud aegsasti rajajooni määratlemaks, kuhu Eesti peaks üheks või teiseks ajahetkeks jõudma. Juba arutletakse, kes peaks Eestit esindama novembrikuisel ajaloolisel tippkohtumisel Prahas, kus Eesti saab ilmselt kutse NATOsse.

•

Ehkki Eesti riigi ainus sünnipäev on 24. veebruar 1918, on ka iseseisvuse taastamise päev, 20. august 1991 väga oluline. Lennart Meri on kunagi öelnud, et 24. veebruar on vabariigi aastapäeva isa ja 20. august tema laps.

Jätkugu siis lapse areng ehk edukas Eesti Vabariigi ülesehitamine!

Märkmed: