6. oktoobril esitleti internetiportaalis www.talendidkoju.ee Eesti Kaubandus-Tööstuskoja projekti, millega soovitakse kodumaale tagasi tuua andekaid välismaal õppivaid või töötavaid noori. Projekti rahastab Euroopa sotsiaalfond ning sellel on oma nõukogu ja meeskond.

Portaali kaudu vahendatakse tööpakkumisi; sellega kutsutakse liituma nii Eesti tööandjaid kui ka välismaal elavaid eestlasi, kellel on huvi töövõimaluste vastu kodumaal.

Tänuväärne ettevõtmine

Ülalmainitud portaal on tekitanud suurt huvi, sinna on praeguseks registreerunud 220 välismaal töötavat eestlast 35-st erinevast riigist. Ka mitmed mainekad Eesti ettevõtted on end portaalis juba kirja pannud. Töökohale kandideerimine on lihtne, selleks on vaja vaid ühtainsat hiireklikki. Nii on siis kõnealune projekt end juba õigustanud. „Ajude väljavool“ ning selle kahjulikkus Eesti majandusele on ammutuntud probleem, kuid siiani on selle lahendamiseks suhteliselt vähe tehtud.
Statistilistel andmetel õpib välismaal pidevalt 4000-4500 Eesti noort. Paljud neist saavad uuel asukohamaal ahvatlevaid tööpakkumisi, mis meelitavad neid sinna jäämagi. Vahel tundub, et liiga paljud meie rahvuskaaslased on Eestiga lõplikult hüvasti jätnud.

Samas näitavad küsitlused, et 89% välismaal õppivatest noortest oleks valmis Eestisse tagasi minema või ka töötama välismaal mõne Eesti ettevõtte heaks. See kõlab julgustavalt ja optimistlikult. Kuid on ka teistsuguseid arvamusi.

Põnev Pariis ja hall Tallinn

Kadri Ratt kirjutab 20. okt. Postimehes, et mitte kõik välismaal elavad eestlased pole huvitatud kodumaale naasmisest. Karjääri- ja eneseteostamisvõimalused, sotsiaal-majanduslik keskkond ja isegi patriootilised tunded neid Eestisse tagasi ei meelita.

Nii leiab praegu Prantsusmaal õppiv Kätlin, et mujal maailmas tundub elu „palju huvitavam kui hallis Tallinnas“ ja et ainuüksi armastus kodumaa vastu teda tagasi ei vii. Maailma suurlinnu, näiteks põnevat Pariisi, ei saa muidugi võrrelda väikese Tallinnaga selle ajaloolisest hõngust ja müstilisest võlust hoolimata.

Ajakirjanik Viktoria Korpan on veendunud, et inimesed peaksid koju tulema südame hääle kutsel, mitte kaalutletud äritehingu tulemusel. „Las inimestele jääb valikuvabadus – kas elada Eestis või välismaal –, ilma et neist tehtaks riigireetureid või järjekordsete kampaaniate kliente,“ kirjutab Korpan (PM,18.10.10).

Londonis resideeruv kolumnist Katrin Lust-Buchanan nimetab 24. oktoobril uudisteportaalis Delfi avaldatud arvamusloos välismaal elavate eestlaste kojumeelitamist „pseudoprobleemiks“. Ta lahkus ise Eestist 2004. a, ajendatuna kirest avastada maailma – reisida ja näha kohti, mida ta vanematel polnud võimalik külastada N. Liidu karmi korra tõttu. Nüüd soovitab ta riigimeestel mitte muretseda lääneriikides elavate eestlaste pärast, kes elavad ka nõudepesijate või med.õdedena hästi ära, vaid pöörata pigem pilk kodumaa nigelale olukorrale.

Hinnanguliselt elab praegu väljaspool Eestit 130.000 inimest. Eesti Koostöökogu juhatuse esimees Peep Mühls on seda fakti nimetanud „murekohaks“. Peaminister Andrus Ansip ütles aga 18. okt. riigikogu istungjärgul, et 130.000 Eesti inimese välismaal elamine pole murekoht, vaid pigem tuleks rõõmustada, et nad end siiani eestlasteks peavad. „Minu meelest see on ühele rahvale suur väärtus, et väljaspool riiki tahavad endiselt inimesed pidada ennast eestlasteks,“ ütles Ansip. Ja see ju on peamine.


Kuidas muuta Eestit suuremaks?


Projekti „Talendid koju“ patroon president Toomas Hendrik Ilves kutsus videopöördumises projekti kaudu muutma Eestit suuremaks. Kuidas on see võimalik, kui Eesti on maailma mastaabis nii geograafiliselt kui rahvaarvult väike riik? Kuid mitte ainult seda. Helsingi ülikooli biotehnoloogia instituudi juhataja prof Mart Saarma, kes peab projekti „Talendid koju“ heaks ideeks, kardab, et Eesti väiksust arvestades võib tippteadlasel seal jääda vajaka eriala spetsialistidest, kellega omavahel tööalaselt suhelda.

Presidendi sõnul on Eesti aga dünaamiline ja võimaluste maa. Tutvustades projekti 23. septembril New Yorgi Eesti Majas ütles riigipea: „See pole enam abstraktne üleskutse oma ajaloolisele kodumaale naasmiseks. Programmi sihiks on vahendada Eesti ettevõtjate tööpakkumisi ja koostöövõimalusi kõigile neile, kes tahaksid oma oskusi ja teadmisi Eesti huvides kasutada.“

Londonis viibiv eesti noormees Sander Saar pakub projektile „Talendid koju“ uut suunda ja alternatiivi, mis tema arvates aitaks samuti Eestit avardada. Tema idee kohaselt võiksid talendikad eestlased olla Eesti ettevõtetele n-ö käepikenduseks ja tutvustada oma asukohamaal Eesti uudseid tooteid, teenuseid või tehnoloogiaid, mis on maailmas huvi äratanud.

Brüsselis elav Euroopa Üliõpilasliidu aseesimees Allan Päll küsib, kuidas jääb nende välismaal elavate eestlastega, kes eriti talendikate hulka ei kuulu? Paljudel Eesti meedikutel, ehitustöölistel ja teistel on olnud võimalus välismaal oma kutsealast kvalifikatsiooni lihvida ja väärtuslikke kogemusi omandada. See on Eestile ülimalt vajalik ja hinnaline väärtus. Kas neid saab samuti talentideks pidada?

Aga eakad?

On ka neid väliseestlasi, kes veedaksid meelsasti oma elu loojanguaastad sünnimaal, kus on suurepäraseid ja kõrge teeninduskultuuriga hooldekodusid. Kas ka nemad on Eestisse oodatud?

Sel nädalal Kanadas viibinud Eesti sotsiaalminister Hanno Pevkur ütles esmaspäeval „Ehatare“ elanikega kohtumisel, et kui välismaal elaval eakal on soov kodumaale naasta, on Eesti selleks valmis pakkuma igakülgset tuge ning abi.

„Eesti on sõlminud Kanadaga eakate õiguste kaitseks kahepoolse sotsiaallepingu, mis tagab kõik inimese õigused sõltumata sellest, kas ta elab Kanadas või Eestis. Eesti hooldekodud muutuvad aasta aastalt üha paremaks ning Kanadas elavad eestlased võiksid Eestimaale tagasipöördumist tõsiselt kaaluda,“ ütles minister. See autoriteetne ja positiivne avaldus peaks küll kõiki kõhklejaid julgustma.

Märkmed: