Esmaspäev tõi toimetusetuppa terve paki ehmatavaid alkoholiteemalisi uudiseid. Allpool on need kokku köidetud järelduste tegemiseks.
Kõigepealt – Eesti on alkoholitarbimise poolest Euroopas Tshehhi Vabariigi järel järel teisel kohal. Kui Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul on tervisele ohtlik juba üle 6 liitri absoluutalkoholi aastas elaniku kohta, siis Eestis oli mullu see number 11,9 liitrit ühe elaniku kohta. See teeb aastas ühe elaniku kohta kas 30 liitrit viina, 520 pooleliitrist pudelit 4,6%-list õlut või 133 0,75-liitrist pudelit 12%-list veini. Siit on maha arvatud turistide poolt kaasa ostetud ja kohapeal joodud alkohol. Aastate jooksul on alkoholi tarbimine pidevalt kasvanud: kui 2000. a. tarvitati Eestis ühe elaniku kohta puhast alkoholi 7,6 liitrit, siis 2008. a. juba 11,9 liitrit.
Samas sisaldab keskmine näitaja kõiki inimesi – alates imikust ja lõpetades vanuriga – see tähendab, et nende inimeste võrra, kes tegelikult alkoholi ei tarbi, tarbivad teised statistilisest keskmisest veelgi enam.
Või teine uudis – alkoholi tarbimisega seotud haigustesse sureb igal aastal 600-700 inimest, kusjuures üle 500 neist on mehed.
Tervise Arengu Instituudi andmetel sureb osaliselt alkoholiga seotud haiguste tagajärjel igal aastal 9-10.000 inimest, ja üle poole neist on naised.
2008. a. suri Eestis maksa alkoholitõve, alkoholimürgistuse ja alkoholist põhjustatud psüühika- ja käitumishäirete tõttu 535 inimest. Enamik neist olid vanuses 15-64 aastat. Samas hukkus liiklusõnnetustes 2008. a. 132 inimest.
Tänavu 9 kuuga tasus haigekassa 7302 inimese otseselt alkoholist põhjustatud haigestumise (alkohoolne maksatsirroos, närvisüsteemi alkoholdegeneratsioon, deliirium jne) ravi eest 26,4 miljonit krooni.
Alkoholi tarvitamisest tulenevad probleemid on tavaliselt seotud alkoholisõltuvusega, regulaarse tarbimisega ning joobeseisundiga. Eestis on kõrged nii regulaarsetest tarbimisest kui joobeseisundist põhjustatud kahjud.
Alkoholiga seotud vigastustesse sureb igal aastal umbes 1500 inimest. Nii olid tulesurmas hukkunutest alkoholijoobes 88%. Alkoholist põhjustatud vigastuste puhul on iseloomulik, et surevad just parimas eas mehed. Meeste suremus ületab naiste oma keskmiselt 3,3 korda, mõnes eagrupis isegi kuni 8 korda.
Kolmas: Eesti konjunktuuriinstituudi uuringust selgub, et 58% inimestest hindab enda alkoholitarbimist väheseks ning vaid 2% tunnistab, et joob palju. Pille Liivaauk Eesti konjuktuuriinstituudist ütles, et inimesed ei anna endale aru, kui palju nad tegelikult alkoholi tarbivad. Veebilehel
www.alkoinfo.ee saab igaüks välja arvutada, kui palju ta joob ja päevikut pidada. Muude maade kogemus näitab, et faktidele näkku vaatamine aitab alkoholi tarbimist vähendada.
Neljandaks: Alkoholitarbimine on koorem ka Eesti majandusele. 2006. a. andmetel tehti arvutus, kui suurt majanduskoormust halvad terviseharjumused põhjustavad. Alkohol oli selles osas esikohal, tekitades majandusele 2,2 miljardi krooni suuruse kahju.
•••
9. novembril algas Eestis kuu aega vältav liigjoomise vastane kampaania. Euroopa sotsiaalfondi rahastatud kampaania on Eestis esimene selletaoline sõda joomarluse vastu.
Säärane kampaania on äärmiselt teretulnud, ütles Eesti karskusliidu AVE juhataja Lauri Beekmann.
Ta on veendunud, et joomarlus algab juba noortest, kes hakkavad vägijooke pruukima üha varem. Oma osa lapseohtu joodikute lisandumisel on liidu arvates sellel, et aina rohkem tuleb müügile lapsele süütuna näivaid magusaid alkoholirüüpeid.
Samaaegselt joomarlusvastase sõja avapauguga tõttasid Eesti alkoholitootjad ja -müüjad teatama, et nad loovad veebilehe, mis kutsub kõiki üles alkoholi pruukima vastutustundlikult. „Oleme seisukohal, et mõõdukates kogustes ja kultuurselt tarvitades ei kujuta alkohol ohtu tarbija tervisele ega ka ühiskonnale,“ ütles Euroopa Vastutustundliku Alkoholitarbimise Foorumi nõukogu liige Peeter Luksep.
