4. novembril valisid ameeriklased 47aastase Barack Hussein Obama USA 44. presidendiks, kes on praegustel andmetel (5. nov.) kogunud 364 valijamehe toetuse, saavutades sellega veenva võidu vabariiklaste kandidaadi John McCaini üle, kes esialgsetel andmetel sai 163 valijamehe toetuse. Valimiste võitmiseks olnuks vaja 270 häält. Pilt muutub, kui vaadata nn populaarsushääletust ehk tegelikult valijate poolt antud hääli: Obamat toetas 52% hääletanuist ja McCaini 46% – seega on siin vahe vaid 6%-line.

McCain õnnitles tulevast presidenti ja lubas temaga koostööd teha.

Erilised valimised

Äsjased valimised on mitmes mõttes ajaloolised ja erilised.

Kõige erakordsem on ehk see, et Valge Maja peremeheks saab esmakordselt afro-ameeriklane. Kolumnist Linda Feldmann kirjutab 5. nov. Christian Science Monitor’is, et Obama valimine presidendiks on saavutus, mis võib aidata lõplikult üle saada rassiprobleemidest ja tuua tervenemist kogu riigile.

Tähelepanuväärne on Obama võit Virginias, kus pärast 1964. aastat pole demokraatliku partei kandidaat kordagi presidendiks valituks osutunud.

Vaatlejate hinnangul suutis Barack Obama oma isikliku karismaga valijaskonda innustada ja vahepeal kadumaläinud poliitilist huvi ellu äratada, mistõttu kampaania väljus tavapärastest raamidest ja kujunes omamoodi ühiskondlikuks liikumiseks. Seda kõike jälgis suure huviga kogu maailm.

Rõhutagem, et Obama (küllap ka McCaini) käsutuses oli tipptasemel infotehnoloogia (internet, e-mail, kompuutrivõrgustik jne), mille osav rakendamine oli üks valimisedu garantii. See oli ka üks abinõu, mis aitas Obamal koguda $600 miljonit kampaania läbiviimiseks.

Obama kampaania langes kokku ka mitmete juubelihõnguliste ajalooliste sündmustega: tänavu möödub 150 aastat Abraham Lincolni orjusevastasest kõnest; 45 aastat dr. Martin Luther Kingi sõnumist I Have a Dream ja 100 aastat endise presidendi Lyndon Johnsoni sünnist, kes allkirjastas kodanikuõigusi käsitleva dokumendi Civil Rights Act, millega peatati ametlikult rassiline diskrimineerimine.

Must ja valge

Keenia isa ja valge ema poeg, keda kasvatas peamiselt valge vanaema, on ise elav näide erinevate rasside sõbraliku kooseksisteerimise võimalusest.

Tumedanahalise presidendi valimine, mida paljud ameeriklased on siiani pidanud võimatuks, on saanud nüüd reaalsuseks. Kui Obama astub 20. jaanuaril 2009 Kapitooliumi trepiastmetele ja annab seal 35-sõnalise ametivande, pannakse i-le punkt ja talle avanevad Valge Maja uksed.
„Obama võiduga muutub ilmselt kogu maailm vähem must-valgeks kohaks ning seda mitte ainult otseses mõttes,“ iseloomustas seda fakti Kesk-Euroopa ülikooli rahvusvaheliste suhete õppejõud Aleksandr Astrov 4. nov. Eesti Päevalehes.

BBC poliitikaekspert Nick Bryant rõhutab Obama võidu põhjusi analüüsides, et ta ei teinud küll rassiküsimusest oma kampaania keskpunkti, kuid tagaplaanilt ja vihjetest ei kadunud see kordagi ning viis lõpuks tõsiasjani: Black Man in the White House.

Paljud mustanahalised valijad olid valimistepäeval väga emotsionaalsed. Kõneldes ca 125.000-lisele juubeldavale rahvahulgale Chicago Grant Pargis kinnitas Obama, et muutuste aeg on nüüd käes ja et ta on suutnud teostada oma unistuse. Tema sõnul on ees pikk tee, mis kohati võib viia ka järsult mäkke, kuid tõotas oma rahva sinna viia.

Kui tõeline töö algab

Senaator Hillary Clinton ütles ühes televäitluses Obamaga, et Valgesse Majja asudes pole enam aeg hakata presidendiametit õppima, viidates Obama vähestele kogemustele. Seda, kas presidendiks valitu on oma tagasihoidlike juhtimiskogemustega keeruliseks tööks valmis, näitab muidugi tulevik.

Mõistagi pole ka valimiskampaania ajal antud lubadusi mitte alati kerge kohe ellu viia. Eriti praegu, kus USA on kahes sõjas, finantskriisis ja majandus-surutises.

Obama on optimistlikult lubanud hakata astuma juba oma valitsemise esimesel päeval otsustavaid samme Iraagi sõja osas. Ta tõotab ka kiiresti kokku seada abinõude kompleksi majanduse tervendamiseks. Lubatud tervishoiu reform võib keerulise majandusliku olukorra tõttu nihkuda algul tagaplaanile, arvavad eksperdid.

Eesti ja Obama

Kahtlemata on USA presidendivalimised ka sellisele väikesele riigile nagu Eesti olulised, eriti praeguse globaalse kriisi olukorras ja sellegi tõttu, et Eestil on ühine missioon USA-ga Afganistanis ja Iraagis, rääkimata NATO-seotusest.

President Toomas Hendrik Ilves väljendab Obamale 5. novembril saadetud õnnitluses lootust, et „Eesti ja Ameerika Ühendriikide vahelised soojad ja südamlikud suhted tugevnevad tulevikus veelgi“.

Endine Eesti Venemaa-suursaadik Mart Helme nimetas Eesti Rahvusringhäälingule antud intervjuus Barack Obamat Eestile märksa halvemaks valikuks kui kaotanud John McCaini, sest viimane ei kulutaks tema sõnul Venemaaga suheldes aega tarbetule pehmele diplomaatiale.
Eesti välispoliitika instituudi direkori Andres Kasekampi sõnul võib aga Eesti Obama võiduga rahul olla.

Maavärinaga võrreldavad USA valimised on lõppenud. Valimistejärgses kõnes toonitas Obama, et muutuste aeg on nüüd saabunud. Ta on lubanud muuta ka kogu maailma. Mida ta selle all tegelikult mõtleb; kui põhjalikke ja missuguseid muutusi ta silmas peab ja keda need puudutavad, selgub ajapikku.

Märkmed: