Ligi 370 hukkunut (sh. 159 last) ja enam kui 540 vigastatut lubavad toimunu vabalt klassifitseerida Vene 9/11 terroriaktiks. Siiski poleks siin õige rääkida ainuüksi Vene-Tshetsheenia konfliktist. Ajal, mil Beslanis maetakse lakkamatus vihmasajus hukkunuid, hakkavad esile kerkima ka mitmed küsimused ja probleemide sasipuntrad.
Tshetsheenid ja islam
Tshetsheeni võitlejad võiks laias laastus jagada kahte leeri: 1. islamiäärmuslased ja 2. need, kes oma eesmärgiks on seadnud Tshetsheenia vabastamise Moskva haardest.
Islamiäärmuslikele rühmitustele on üldiselt iseloomulik, et nad kerkivad kõige ootamatumates kohtades esile ja annavad lööke kõikjal maailmas (USAs, Hispaanias, Indoneesias, Venemaal, Iraagis, Afganistanis, Balkanil jm). Neid ajendab vaid üks soov — levitada islamiusku. Seda tehakse vahendeid valimata ja inimeludest hoolimata.
Paljukannatanud tshetsheeni vabadusvõitlejad kontsentreeruvad seevastu oma vabadusihale, võttes aga tihtipeale samuti kasutusele äärmuslikke abinõusid.
Siiski hakkavad viimastel aastatel ähmastuma piirjooned tshetsheeni rahvuslaste ja islamiäärmuslaste vahel. „Püha“ terroristlik sõda näib olevat kujunenud mõlema rühmituse peaeesmärgiks ja oma taotluste elluviimise instrumendiks.
Väidetavalt tegutsesid Beslanis nii tshetsheeni võitlejad kui al-Qaida rühmitusega seotud äärmuslased, kellele on võõrad sellised mõisted nagu kaastunne, andestus või tolerants.
Ameerika kõrval näibki Venemaa olevat praegu islamiterrori peamine sihtmärk. Meenutagem vaid pantvangikriisi Moskva Dubrovka teatris, äsjaseid pommiplahvatusi Moskva metroos ja kahe reisilennuki üheaegset hävitamist. Küsimus on peamiselt selles, kuidas suudaks keegi võita vabasurma minevaid terroriste ja ette aimata nende koletislikke plaane. Kuid mingi tee tuleks leida, sest kaalul on tsivilisatsiooni saatus.
Vastamata küsimused
Beslani pantvangidraama verisest lõppvaatusest on möödunud juba nädal, kuid shokist pole üle saadud.
Kreml võttis ka siin kasutusele valed ja nõukogulikud propagandavõtted, et avalikkuse eest varjata tõde.
Mainekad välismaised väljaanded on esile toonud mitmeid siiani segaseks jäänud Beslani terrorirünnaku asjaolusid ja fakte. Vaid mõned neist:
• siiani pole teada hukkunute täpset arvu.
• algul teatati 354-st pantvangist, hiljem selgus, et neid oli üle 1000, mõnedel andmetel üle 1200.
• kui palju oli terroriste; kui paljudel või kas üldse kellelgi neist õnnestus põgeneda; mis rahvusest nad olid?
• kuidas oli võimalik, et terroristid said nii segamatult oma aktsiooni ette valmistada?
• mida õieti nõudsid terroristid — kas oma mõttekaaslaste vabastamist või Vene vägede lahkumist Tshetsheeniast?
• miks pöördus president avalikkuse poole alles 24 tundi pärast tragöödia lõppvaatust?
• miks takistati mitmetel ajakirjanikel Beslani pääsemist? „Vabaduse“ raadio korrespondent Andrei Babitski arreteeriti segastel põhjustel Vnukovo lennuväljal ja terava sulega ajakirjanik Anna Politovskaja sai teel Beslani lennukis toidumürgituse teed juues.
Kuidas hinnata president Putini käitumist?
Putin ei võta endale vastutust Beslani tragöödia eest. Isegi vene suukorvistatud ajakirjandus on seda talle ette heitnud. Üllatavalt julgelt kirjutas päevaleht Kommersant: „Kreml kujutab olukorda nii, nagu poleks need lapsed hukkunud kümme aastat kestnud Tshetsheenia sõja, vaid rahvusvahelise terrorismi tõttu.“
Sõnatuks teeb, et Putin seostas nostalgiliselt Beslani veresauna N. Liidu kokkuvarisemisega. Nii veeretas ta toimunu eest salakavalalt vastutuse nendele, kes 1991. a. lagundasid N. Liidu.
Siiski pole tõenäoline, et toimunu võiks oluliselt kahjustada Putini mainet. Teisipäeval demonstreerisidki venelased oma jäägitut toetust presidendile.
Putini eesmärgiks on alati olnud tugev keskvõim, vankumatu kontroll ja impeeriumi taastamise püüe. Ei pruugi olla prohvet, ennustamaks uut vägivallalainet praktiliselt lindpriide tshetsheenide vastu.
Mida teha Tshetsheeniaga?
Ehk oleks aeg anda hoopis Tshetsheeniale rahvusvahelise protektoraadi staatus, arvab raadiojaama Ehho Moskvõ kommentaator Sergei Buntman ja küsib retooriliselt: „Milleks jätkata lootusetut sõda Tshetsheenias, mille lõpuleviimiseks Venemaa pole lihtsalt võimeline?“
1999. a. alustas Venemaa teist Tshetsheenia sõda pommitamiste, vangilaagrite, piinamiste ning tshetsheenide kuulutamisega terroristideks.
„Meile valetatakse kogu aeg. Valetatakse, et olukord on kontrolli all. Valetatakse, et meie eriüksused on kõige tegusamad ja professionaalsemad. Kuid kui need satuvad vastamisi järgmise terrorirünnakuga, hakatakse valetama, nii et pea käib ringi,” kuulutas ajaleht Moskovski Komsomolets sel nädalal.
Kui juba punase suunitlusega leht nii leiab, mida peaks siis Tshetsheenia olukorrast arvama maailma avalikkus?
Beslan matab aga vihmasajus oma surnuid, emade ja vanaemade hala on kuulda hommikust hilisõhtuni. Küsimusi hakkavad ellujäänud esitama hiljem.