Mõne kuuga on globaalne kriis keeranud pea peale paljud senised kaljukindlad tõekspidamised ning andnud usaldusväärsele ja aegade tuultes vastu pidanud kapitalismile uue näo. Valitsused on hakanud sekkuma turgude ja pankade tegevusse, jagades astronoomilisi rahasummasid hädasolijatele maksumaksjate arvel.
Selles olukorras näib olevat igal tasandil märksõnaks „ebakindlus“, mis kujundab globaalset poliitilist kliimat ja puudutab meidki.
Kõik on ebakindel
Internetiportaali EUobserver vaatleja Daniel Korski analüüsib 25. veebruaril ilmunud artiklis käesoleva kriisi mõju Euroopa Liidu (EL) välispoliitikale ja tõdeb, et ainsaks kindlalt käibivaks „valuutaks“ on praegu ebakindlus. Läbi selle prisma kaalutakse kõiki samme; sellega saab ka edukalt manipuleerida ja selle taha ebameeldivate otsuste tegemisel varjuda. Uue valuuta kõrval kahvatub isegi kõikvõimas ja ihaldatud euro.
Praeguse kriisi ajal püüavad riigid eeskätt omaenda olukorraga toime tulla. Seda on kasvava murega jälginud EL-iga 2004. a. ühinenud Kesk- ja Ida-Euroopa riigid. Nad näevad, et nende rikkamad liidukaaslased pole eriti enam oma „vaestest sugulastest“ huvitatud. Protektsionism ja majanduslik natsionalism võtavad maad.
Uued EL-iga ühinenud riigid tunnevad selles tõmbetuules end ebakindlalt ning on palunud euroga ühinemise kriteeriume pehmendada. Seda siiski ei tehta, nagu selgus esmaspäeval.
Ka EL-i edasise laienemise entusiasm näib olevat vaibunud, mis annab ju samuti märku ebakindlusest. Analüütik Philip Stephens kirjutas hiljuti Financial Times’is, et mõned vanemad EL-i liikmesriigid paneksid heameelega piiri liidu edasisele laienemisele ning ei pea seda enam otstarbekaks.
Ta küsib, kas ajal, mil USA-s on koostatud enneolematult suure defitsiidiga eelarve ja aidatakse hättasattunuid, ei võiks ka Euroopa Liit teha midagi väikeste Balti riikide heaks.
Olgu lisatud, et EL ei saa siiski USA kombel pankasid aidata, kuna ta ei saa kasutada näiteks Hispaania maksumaksjate raha Austria pankade aitamiseks, mis kannatavad praegu mõtlematult Ida-Euroopale antud tohutute laenude tõttu. (Kolm Austria suuremat panka on paigutanud 80% oma rahadest Ida-Euroopasse.)
Prantsuse leht Le Monde hoiatas aga 26. veebruaril, et Lääne-Euroopa ei tohi lasta Ida-Euroopal kokku variseda, sest see põhjustaks veelgi enam ebastabiilsust ja viiks ka Lääne põhja. „Euroopa tulevik kujundatakse idas,“ seisab Le Monde juhtkirjas.
Vajatakse tüürimeest, kompassi ja kaarti
Tänavu novembris möödub 20 aastat Berliini müüri lammutamisest, mis lõhestas Euroopat aastatel 1961–1989 mitte ainult sümboolselt, vaid ka poliitiliselt ja geograafiliselt. Prantsuse majandusteadlane Eloi Laurent nendib, et ometi käitutatakse Euroopas praegugi nii, nagu oleks Berliini müür ikka veel püsti.
20 aasta tagune eufooria on asendunud ebakindlusega Euroopa tuleviku suhtes. Lääne- ja idaeuroopased ei istu mitte samas paadis, nagu toona loodeti. Bulgaaria ajakirjanik Vessela Tcherneva maalib sellest paljuütleva pildi: „Ajal, mil vanad ja rikkad lääneriigid seilavad muretult luksuslikul ristluslaeval, püüavad uued liikmesriigid kipakal paadil tormist merd ületada.“ Tcherneva loetleb mitmeid karisid, mis nende teekonda ohustavad (Venemaa ambitsioonid, Balti merre rajatav Nordstream’i gaasijuhe, Vene-Ukraina tüli jm.).
Kaja Koovit võtab 2. märtsi Postimehes Eesti majanduse iseloomustamiseks kasutusele samuti mereterminoloogia. Heitnud valitsusele ette konkreetse kriisiabinõude plaani puudumist, kirjutab ta: „Eesti majandus on väike ja peaks olema hästi juhitav, aga kui kindla käega tüürimees puudub, ei ole teooriast laeva tormisel merel juhtimisel mingit abi. „Ja navigatsiooniseadmed, vähemalt kompass ja kaart, peaksid samuti olema. Praegu tundub, et meil pole ei tüürimeest, kaarti ega kompassi,“ kirjutab Koovit, kuid lõpetab oma artikli positiivse noodiga: „Ma tahan väga uskuda, et Maarjamaa ei ole mõtlemisvõimelistest peadest tühjaks jooksnud ja me saame nii kaardi, kompassi kui ka kindla käega tüürimehe.“ Sedasama vajavad muidugi kõik majanduskriisi sattunud riigid.
Ühtsusega ebakindluse vastu
Eelmisel pühapäeval toimus Brüsselis kaks tähtsat kohtumist, kus rõhutati ühtsuse vajadust praeguse ebakindluse ületamiseks. Esmalt kohtusid Ida- ja Kesk-Euroopa 9 riigi juhid, millele järgnes EL-i tippkohtumine lõunalauas, kus peateemadeks olid finantskriis ja selle mõju reaalmajandusele.
Peaminister Ansip ütles, et majanduskriisi kiireks ületamiseks peab Euroopa olema ühtne ning tugev. „Joonte tõmbamine lõhestab Euroopa Liitu ning kokkuvõttes kahjustab kõikide huve. Euroopa Liit peab tegutsema ühiselt.“ Sedasama rõhutas ka Euroopa Komisjoni president Jose Manuel Barroso, kutsudes kõiki riike solidaarsusele ja loobuma protektsionismist. Kohtumise lõpul vastu võetud ühisavalduses kõlasid samad üleskutsed, mis loodetavasti ei jää ainult tühipaljaks deklaratsiooniks, vaid annavad praktilisi tulemusi.
Kommentaar: Ebakindlus – ainus kindel valuuta?
Arvamus
TRENDING
