Aastavahetuse eel ennustada, mida uus aasta rahvusvaheliselt võib tuua — kas rahu või üha rohkem lokaliseeritud rahutusi, sõjalisi aktsioone — see nõuab tõelist hiromanti. Kanadas aga ehk mitte. See, et Saddam Hussein langes lõpuks vangi, ei tähenda sugugi, et Põhja-Ameerika võiks vabamalt elada. Pigem vastupidi. Hüdral teadagi mitu pead, raiud ühe maha, teised kasvavad asemele.

Käesolev nädal algas USA siseriikliku kaitseministri ehk Secretary of Homeland Defence Tom Ridge’i teatega, et USA on teravdanud terrorismivastast valvsusseisundit. Nn. Orange alert’i käivitamine oli vajalik, kuna kindlad luureallikad viitavad järjekordsele võimalikule terrorismiaktile. Ridge ütles oma pühapäevases teleesinemises, et terrorismivastases sõjas on olukord USAs praegu ohtlikum kui kunagi varem pärast 9. septembri 2001 rünnakut.

Oranzh on terrorismi ohumõõdu skaalal vaid punasest, leegivärvist nõks allpool. Oranzh-valvsus tähendab muu hulgas, et piirivalve kontrollpunktides toimub palju põhjalikum isiku-, paberite-, ja kaubakontroll. Seda aastaajal, kui pühade tõttu on liiklus Kanada ja USA vahel väga tihe. Koolivaheaega tarvitatakse perekondlikuks puhkamise ajaks, pühad annavad võimaluse ka muidu reisimiseks. Uus hoiak tähendas, et näiteks pühapäeval, Peace Bridge’ i juures, tähendas Niagara jõe ja piiri ületamine eraautoga mitmetunnilist ootamist; kaubaveokite ja muude transpordivahendite saba aga oli õhtuks rohkem kui kuus kilomeetrit pikk.

Turistidele aastaaja kohane nuhtlus, mõni ehk isegi arvestas sellega. Hoopis teine olukord oli kaubaliiklusega. Nimelt 12. detsembril jõustunud Bioterrorismi seadusega on hakanud kehtima rangemad nõuded toidukaupade impordile USA-sse. Seadusest tulenevalt on kõigil toidukäitlejatel, kes toodavad, pakivad ja/või transpordivad toiduaineid USA turule, kohustus end eelnevalt registreerida USA vastavas ametkonnas (US Food and Drug Administration) ning teavitada toiduainete saabumisest. Paljud kaubaveofirmad alles kohanevad seadusega. Uued kiirgust mõõtvad sensor-robotid skännivad iga kaubamasina laadungit, enne kui veokile USAsse sisenemisluba antakse. Sensorid, tajurid olevat niivõrd tundlikud, et piirivalve sõnul tuntakse näiteks suletud suletud pakendist nii amoniaak kui seda neutraliseeruvad kemikaalid täpselt ära. Teisisõnu, võimalikke bioterrorismirelvi ning nende koostisosi.

Oluline on vastses seaduses ka nõue, et toidukauba eksportijal peab olema USA-poolne partner, kes omakorda allub uutele seadustele. Euroopa Liidu esindajatelt on olnud kuulda juba proteste, et sellega kehtestab USA kinnise turu või eelissüsteemi, mis käib rahvusvaheliste WTO tariifide ja tollide seaduste vastu, andes jälle ameerika kontsernidele majanduslikke soodustusi.

Kanada vahekord USAga on Iraagis kampaaniast saadik olnud kui mitte karidel, siis ulgumerel. Ametist lahkunud peaminister Chrétien jättis Martinile mitmeti Augeiase tallid puhtaks rookida — kas Martinist saab Herakles, kes suudab vägiteoga toime tulla, on küsitav. Kahe naaberriigi vahekorra parandmine olevat Martini üks prioriteete — ja kahtlemata, riigi turvalisusega arvestades, üks olulisemaid.

Jätame hetkel kõrvale majadusliku solvangu. USA poolt rahastatavates Iraagi ülesehitusprogrammides avanevad uued osalemisvõimalused nendele riikidele (ja nende ettevõtjatele), kes toetasid „Operation Freedomi”. Sinna kuuluvad Eesti, Läti, Leedu, mitmed väiksemad Euroopa riigid — mitte aga Kanada. Chrétien jättis demonstratiivselt Kanada sõdurid koju. (Nagu allpool selgub — oli selleks majanduslik põhjus suurem kui printsiip või põhimõte. Üksuste mehitamist, varustamist lihtsalt polnud võimalik teostada, kuna Afganistanis oli rahupidajatena valdav osa Kanada üksuste koorekihist ja funktsioneerivast varustusest!).

USA valitsus kiitis hiljuti heaks täiendava, 18,6 miljardi USA dollari eraldamise Iraagi ülesehitustöödeks. Eesti ettevõtetel on võimalik kandideerida peatöövõtu lepingutele. See on võimalus osaleda Marshalli plaani taolise programmiga — suurim tulu ja kasu aga laekub ikka USAle. Siiski, „trickle down” tähendab ka Baltikumi raha nirisemist, Kanadasse aga ei jõua pennigi.

Kanada riigi kaitse sõltub peaaegu täielikult heanaaberlikust vahekorrast. Kui USA majandusele tähendas, et Iraagi ja Afganistani sõjakäigud tõid uuendusi nii relvalaos kui tehnikas, siis Kanada kaitseväed on liberaalide armutute eelarvete kärpimiste tõttu hääbumise, kui mitte isegi väljasuremise ohus.

Nii kirjeldas 11. detsembril Ottawa Citizen’i veergudel ajakirjanik David Pugliese olukorda. Sel päeval esitati pealinnas raport „Canada Without Armed Forces?”. Kui föderaalne valitsus ei taasta veel kümne aasta eest eksisteerinud eelarveid ning ei lisa nendele veel rohkem raha juurde, siis Kanada kaitsevägi lakkab olemast võimeline riiki kaitsma enne dekaadi lõppu, hoiatavad analüütikud. Lennuvägi ja merevägi on juba häbiväärselt viletsas olukorras, maavägi ehk armee suudab praeguse investeeringu tasemega — nn vabakäigus — ainult mõne aasta kauem tegutseda. Tulemuseks ennustatakse olukorda, kus Kanada ei suuda ei rahvusvahelistel operatsioonidel osaleda ega kaitsta oma piire. Vältimatu sealjuures on välispoliitiline impotents, võimatu on ka siis USAga jubagi mõranenud vahekorda parandada.

Pilt ei ole lootusetu, aga samas mitte lootustandev. Aastaid kestnud armee allakäiku peab Chrétieni arvele kirjutama. Rapordi autorid näevad ette, et Martini valitsus takerdub välispoliitilisse lõksu, millest muidu ei pääse, kui kaitseväele ei anta kohest suurt kapitalisüsti. See omakorda pingutaks maksumaksja rihma veelgi rohkem koomale, Martinil jääb otsustada, kas USAga taastada sidemed iga hinna eest või Chrétieni kombel insulaarselt sisepoliitikale keskenduda.

Reaalne kartus, mida Kanadas on aastakümneid väljendatud, et Kanadast võib saada USA satelliit, isegi 51. osariik, võib niisiis tänu uue ilma korra ehk New World Orderi karmide seaduste, nõuete tõttu saada kurvaks tõeks. Uus aasta esitab niisiis välispoliitiliselt Kanadale palju katsumusi, see on enam kui kindel ennustus.

Märkmed: