Eesti Riigikogu esimees prof. Ene Ergma andis Torontos 6. juunil 2004 toimunud Võidupüha ja Eesti lipu 120. aastapäeva aktusel Eestlaste Kesknõukogule Kanadas üle Tallinnas, Pika Hermanni tornis lehvinud sini-must-valge riigilipu, mis veel samal päeval suure rahvahulga juuresolekul heisati Toronto Eesti Maja lipuvardasse.
On raske leida väärikamat tseremooniat kaugel kodumaast kui seda on meie pealinna tuultest räsitud Eesti trikoloori heiskamine väliseestlaste suurimas kantsis, Torontos. Eesti lipu kõige auväärsemaks lehvimise kohaks peetakse üle Tallinna paistvat Pika Hermanni torni. Seda teadsid ka meie maad okupeerinud võõrväed, kellede esimeseks tegevuseks oli tornist sini-must-valge kõrvaldamine ja selle asendamine oma lipuga. Torn oli nii tähtis maa vallutajaile, et okupatsioonide vahetumisel ei jõutud sinna isegi ronida, vaid lipud kõrvaldati kuulipidujavalangutega.
Puust või metallist miniatuurne Pika Hermanni torn sini-must-valge laualipuga kujunes pagulusaastail kõige tähtsamaks meeneks eesti kodudes üle maailma ja on seda praegugi. Nüüd on sellele lisandunud ilus komme jagada Pika Hermanni tornis lehvinud lippe austusavaldusena eesti organisatsioonidele. Ei mäleta, et seda oleks tehtud eelmises Eesti Vabariigis.
On tõenäone, et traditsioon sai alguse Kanada eesti skautidelt. Skm. Jaan Lepp jutustas järgmise loo: „1995.a. suvel sõitis meie maleva esindusüksus skm. Enn Kiilaspea juhtimisel kodumaale, et osa võtta sealsest suurlaagrist. Olles üksuse koosseisus, kuid jõudnud Tallinna paar päeva varem, tegin eeltöid poiste vastuvõtmiseks ja otsisin nendele võimalusi pealinnaga tutvumiseks. Käisin Toompeal ja sain loa, et meie skaudid võivad enne laagrisse sõitu külastada Riigikogu hoonet ja Pika Hermanni torni ning seal ühel õhtul langetada lipu. Seda nad tegidki Eesti skautide hümni saatel õhtul kell 10.00 juulikuus 1995. Küsisin langetatud lipu meie malevale, mida lubati, samuti veel teine samas kohas lehvinud lipp, mille viisin sama aasta sügisel USA skautmalevale.“
1995.a. alates on mõlemad lipud lehvinud nii Kotkajärve kui Järvemetsa laagrites. Kanadas olev lipp oli siin 2000.a. peetud Esto ajal välja pandud Toronto Eesti Maja noorteruumis toimunud näitusel, mida külastas ka Eesti selleaegne president Lennart Meri.
On huvitav märkida, et tol ajal kasutati lippude valmistamisel materjalina villast riiet, mis pidas vastu ilusa ilmaga nädal aega. Sügistormides võis lipp rebeneda esimesel heiskamise päeval. Ennesõjaaegses Eesti Vabariigis olevat aastas kulunud umbes 25 lippu ja neid olevat kulude kokkuhoiuks isegi parandatud.
Riigilipu proportsioonid on 11x7. Pika Hermanni tornis lehviv lipp on olnud 3 meetrit pikk ja 191 sentimeetrit lai.
Kommentaar: Eesti lipp ja Pika Hermanni torn
Arvamus
TRENDING
