Viimaste aastate vältel on maailma press ikka ja jälle esile tõstnud Eesti soodsat maksupoliitikat. On kiidetud 26%-list ühtlast tulumaksumäära ja 0%-list tulumaksu reinvesteeritud summadelt, mis meelitab välisinvestoreid üha enam oma raha Eestisse paigutama.
Nüüd on aga Eesti madalad maksud äkki sattunud mitme Lääne-Euroopa riigi surve alla, kes tahavad kehtestada maksude ühtset miinimum-määra terves Euroopa Liidus (EL). Nõutakse, et Eesti loobuks 0% lisest tulumaksust reinvesteeritud tuludele, ja sellest keeldumise korral ähvardatakse kärpida meie riigile eraldatavaid toetusrahasid. Nagu eurovolinik Siim Kallas märgib, puudub tegelikult igasugune side või juriidiline raamistik ettevõtte tulumaksu ja abirahade eraldamise vahel. Miks siis sellised nõudmised?
Juba 2002.a. märtsis ütles Euroopa Komisjoni president Romano Prodi, et Eesti praktika vabastada ettevõtete reinvesteeritud kasum tulumaksust tekitab ELis probleeme. Seda siis ajal, mil käisid alles liitumisläbirääkimised. Nüüd on Eesti ELis koos oma soodsa ja atraktiivse maksupoliitikaga, aga probleem näib püsivat.
Mõned suurriikide poliitikud on kas kogemata või meelega hakanud levitama väärinfot, nagu polekski Eestis ettevõtetele kehtestatud tulumaksu. Seda on näiteks öelnud Saksamaa kantsler Gerhard Schröder intervjuus väljaandele Financial Times ning Prantsusmaa rahandusminister Nicolas Sarkozy internetiportaalile EUobserver.
Seejuures on ründajatel jäänud nähtavasti silmapaari vahele, et jutt on üksnes reinvesteerimiselt saadud kasumist.
Käesolev surve on vaatlejate meelest puhtalt poliitiline, sest mitmete vanade liikmesriikide hinnangul loovat praegune maksupoliitika Eestile ühenduse sees lubamatu eelise ja võivat soodustada ebaausat konkurentsi.
Maksuvaidlus kerkis eriti teravalt päevakorda sel nädalal, kui Saksa- ja Prantsusmaa välisministrid arutasid oma Poola kolleegi Andrzej Raczkoga maksude ja abirahade omavahelist sidumist. Poola, kes oli Eestiga samas paadis, teatas korraga, et võib oma senisest positsioonist loobuda ja toetada ELi piires harmoniseeritud minimaalse maksumäära kehtestamist. Juhust kasutades väitis Prantsuse rahandusminister Nicolas Sarkozy pärast kohtumist, et talle jääb arusaamatuks, kuidas Eesti julgeb küsida tõukefondidest nii palju raha, ajades samal ajal 0% list maksupoliitikat.
Üheks Eesti kiire majanduskasvu hoovaks on kahtlemata olnud just madalad maksud. Selleks, et leida vahendeid oma sotsiaalsfääri, infrastruktuuri jms. parandamiseks, tuleks makse tõsta. Samas on nendesamade valdkondade edendamiseks võimalik saada raha ELilt, mis muudab omakorda maksude tõstmise mõttetuks. Olukord meenutab mõneti varest tõrvatud katusel — nokk kinni, saba lahti.
Rahandusminister Taavi Veskimägi osutab kogu vaidluse ebaloogilisusele, öeldes, et „kui Eestil ei lasta end ise maksupoliitika kaudu aidata ja ettevõtluse kasvu toetada, siis selle võrra tuleb ju vanadel liikmesriikidel seda abirahadega rohkem kinni maksta“. Tõepoolest, kas nad siis seda tahavadki!?
Käesoleva maksutüli üks põhjus on nähtavasti ka selles, et nii Saksa- kui Prantsusmaa, kes on uutele liikmesriikidele antava abi peamised rahastajad, on ise praegu hädas oma defitsiidis olevate eelarvete tasakaalustamisega. See on muutnud valitsused elanikkonna silmis ebapopulaarseks. Siim Kallas on veendunud, et suurriikide surve Eestile on puhas populism. Nende avalduste taga võib olla just soov meeldida omaenda elanikkonnale olukorras, kus on täheldatav vastuseisu kasv ELi laienemisele. Samas kütavad eurovastased üles kirgi ja kinnitavad, et vabrikud viiakse üle just nendesse riikidesse, kus ettevõtete tulumaksumäär on väiksem ehk teisisõnu — hirmutavad töötuse „kolliga“.
Praegune Eesti maksupoliitika on olnud välisinvestorite jaoks äärmiselt atraktiivne. Kui EL peaks tõesti kehtestama mingi ühtse minimaalse maksumäära, võib Eesti korraga kogu oma võlu kaotada ja halli uttu vajuda, sest elukallidus on seal juba tõusnud Lääne tasemele; palgad üsna kõrged ja oskustöölistest tuntakse puudust. Siis võivad investorid pöörata oma pilgud mõne teise riigi poole, kus leidub odavamat tööjõudu. Sellist pessimistlikku perspektiivi me oma riigile küll ei soovi.
Kommentaar: Eesti maksupoliitika turmtule all
Arvamus
TRENDING
