Hiljuti oli meil võimalus Tartu College'is kuulata Eesti vandeadvokaadi Margus Mugu loengut, milles ta korduvalt kinnitas, et Eesti seadused on õiglased ja õigussüsteemi areng positiivne. Muuhulgas kuulsime ka, et Eestis koheldakse võrdselt kõiki isikuid, rahvusest olenemata.
Eestlastena oleme üldiselt kuulekad seadustele. Et nende austamist õpetati meile (ja ka meie lastele) maast-madalast peale, siis meelega me paragrahviga vastuollu ei lähe. Küllap on muidugi igal ajastul ja igas riigis leidunud kroonilisi Vargamäe Andrese ja Oru Pearu taolisi protsessijaid, kes kohut käivad lihtsalt lõbu pärast. Siiski pole suurel enamusel meist kohtutesse asja olnud.
Möödunud reedel SL Õhtulehes avaldatud lugu maineka väliseestlanna, pianist Käbi Laretei Bergmanni kaikaveost Eesti maksuameti ja kohtutega tekitas aga mitmeid küsimusi.
Kirjutisest selgub, et Eesti maksuamet (ja ka kohtud) suhtuvad täiesti erinevalt kohalikesse elanikesse ja alaliselt välismaal elavatesse eestlastesse, keda seadus paigutab residentide (pidevalt teises riigis elavad teise riigi kodanikud) lahtrisse. Et Käbi Laretei, kes on rahvuselt eestlane, elab alaliselt Rootsis, kuulub ta just nimelt sellesse kategooriasse. (Veel mõttetoitu päris- ja mittepäris-eestlaste teemal).
Seadus teeb siin vahet: välismaa resident peab tasuma maja müügist riigile tulumaksu, Eesti elanikule on tehing maksuvaba. Summa, mida Käbi Laretei pidi Eesti riigile maksma (ja lõpuks ka maksis) oli mõjuv — ligi 150.000 krooni. Milline vastutulek — tal lubati seda teha osade kauba ja pealegi ilma intressita! Lugu ise kulges järgmiselt:
Käbi Laretei-Bergman sai osa oma isale kuulunud hoonest tagasi 1990ndate alguses ja otsustas selle mõni aasta hiljem maha müüa. Tehingult jäi tookord tasumata tulumaks. 2001. a. märtsis tegi Tallinna maksuamet Lareteile ettekirjutuse, et maja müügist saadud summalt tuleb tasuda 149.500 krooni tulumaksu. Selle otsuse vaidlustas halduskohtus Laretei advokaat, kes pärast protsessi kaotamist kaebas edasi ringkonnakohtusse, kuid ka seal anti õigus maksuametile. Riigikohus keeldus (!) Käbi Laretei Bergmani kaebuse arutamisest. Nii oli siis Käbi Laretei oma maksunõude Eesti kõikide astmete kohtutes vaidlustanud, kuid sellele vaatamata ei suutnud ta ometi maksuametit võita sel lihtsal põhjusel, et eestlasena paigutati ta venelaste, ameeriklaste, rootslaste ja kõigi teiste võõramaalastega samasse residentide kategooriasse.
Kui juba seadus teeb niikuinii vahet kodaniku ja residendi vahel, siis oleks ometi võidud teha ka erand Käbi Lareteile. Tegemist oli ju algselt tema isale, Heinrich Lareteile kuulunud majaga. Ja selle mehe teened Eesti riigi ees on tõesti muljetavaldavad. Ta oli Eesti riigitegelane ja hinnatud ohvitser, saatuse irooniana ise veel jurist ka. H. Laretei oli mitmel korral vabariigi valitsuskabineti liige. Kommunistliku riigipöörde päevil töötas ta diplomaadina Rootsis ning keeldus sealt Eestisse naasmast, vaatamata Tallinnast tulnud korraldusele. Õigesti tegi, sest peatselt mõisteti ta tagaselja surma.Tema võimetega mehel tuli töötada aednikuna, ehkki ta hiljem toimetas ka ajakirja Rahvuslik Kontakt ja tegutses aktiivse väliseestluse edendajana Rootsis.
Kuidagi võib ehk mõista maksuameti jäikust, kus lähtutakse rangetest eeskirjadest. Arusaamatuks jääb aga, miks kohus ei suutnud olukorrale vaadata avarama pilguga. Kas kardeti mingi ohtliku pretsedendi loomist või loobuti lihtsalt mugavusest nõudesse süvenemast? Käbi Laretei oli sunnitud elama aastaid paguluses, eemal oma kodust ja kodumaast. Just siis, kui õiglus näis võidule pääsevat Eesti vabanemisega; kui isegi kunagine kodu õnnestus tagasi saada, tuli tal alla neelata järjekordne ebameeldiv pill.
Mul pole aimugi, mida Käbi Laretei ise sellest kõigest arvab, kuid siitpoolt ookeani vaadates on Eesti õigussüsteemi objektiivsust käesoleva juhtumi valgel päris raske uskuda, subjektiivsust aga küll.
Seaduste muutmine ja parandamine pole siiani Eestis olnud probleemiks. Ehk tasuks kõnealustesse eeskirjadesse sisse viia väike lisaklausel, millega vabastataks väliseestlased tulumaksu maksmisest neile kuuluva kinnisvara tehingutelt? Sest nad on ikkagi eestlased.
KOMMENTAAR: Eesti seaduste objektiivsusest Käbi Laretei juhtumi põhjal
Arvamus
TRENDING
