Ühtki suppi ei sööda nii kuumalt, nagu seda keedetakse, teadis tark vanarahvas. Selle kommentaari kirjutamise ajal on Juhan Partsi valitsus veel ametis. Peaminister pole presidendile lahkumisavaldust esitanud. Ma ei tahaks sündmustest ette rutata, sest nii võib keele ära kõrvetada.
Poliitikas on siiski olemas oma seaduspärasused ja loogika. Tahaks väga loota, et Eesti areng läheb paremuse poole.
Justiitsministri mõõdikud
Justiitsminister Ken-Marti Vaheri korruptsioonivastase võitluse kontrollarvude ehk mõõdikute süsteem viis poliitikud kahte leeri. Sel aastal oleks tulnud esitada korruptsioonisüüdistus 65 ametnikule.
Kas mõõdikute süsteem on normaalne töö planeerimise vahend, mida kasutatakse ka lääneriikides või ähvardavad Eesti ametnikke stalinistlikud repressioonid? Rahvas mäletab veel küüditamisi. Nimekirja kantud inimesi mitte leides saatsid nõukogude võimud plaani täiteks Siberisse suvalisi külaelanikke.
Riigikogus esitati justiitsministri vastu umbusaldusavaldus. Ken-Marti Vaheri erakonnakaaslased Res Publicast ja peaminister toetasid teda. Lisaks opositsioonile liitusid ministri umbusaldajatega kaks valitsuskoalitsiooni erakonda (Reformierakond ja Rahvaliit). Umbusaldusavaldus läks läbi.
Res Publica ja Keskerakond
Res Publica moodustas Tallinna volikogus Keskerakonnaga koalitsiooni. Riigikogus Keskerakond justiitsministri umbusaldamist ei toetanud.
Ometi oli Keskerakond Res Publica jaoks alles hiljuti kuri vaenlane. Kuna ka teised Keskerakonda ja selle liidrit Edgar Savisaart põhjanud erakonnad on Keskerakonnaga vähemalt kohalikes volikogudes koalitsioonis olnud, kerkib minul kaks küsimust.
Esiteks – kas kohutavad hirmulood Edgar Savisaarest olid lihtsalt väljamõeldised, mis pidid valimistel kahjustama ohtlikku konkurenti? Teiseks – kui Edgar Savisaare vastased süüdistused peavad paika, siis kas Eesti poliitikud on võimu nimel valmis koostööks kellega tahes?
Igaüks võib siit välja valida talle rohkem meeldiva variandi. Mulle ei meeldi kumbki.
Keskerakonnaga liidu loomine Tallinnas ei andnud piisavalt hääli Riigikogus umbusaldusavalduse läbikukutamiseks. Kas nüüd, kus Keskerakonna töö on tehtud, läheb seegi koalitsioon hingusele?
Ka Tallinna volikogus supp alles podiseb tulel. Milliseks see lõpuks kujuneb ja kuidas maitsema hakkab, seda tuleb natuke aega oodata.
Lühike valitsemisaeg
Miks Ken-Marti Vaher ise tagasi ei astunud, kui tema isik ohustas valitsuse püsimist? Miks Juhan Parts justiitsministrit välja ei vahetanud, vaid laskis talle Riigikogus umbusaldust avaldada? Miks peaminister sidus valitsuse püsimise ühe ministri isikuga? Kuigi Ken-Marti Vaher on üks Res Publica juhtkujudest, oleks valitsuse püsimise nimel võinud tema ohverdada. Nendele ja paljudele teistele küsimustele saab õige vastuse alles siis, kui supp jahtub.
Ükski Eesti valitsus pole püsinud tervet Riigikogu ametiaega. Üsna ruttu on muutunud valitsusjuhtide isikud ebapopulaarseks, koalitsioonierakondade omavahelised suhted on läinud sassi ja valitsuste töövõime on langenud ohtlikult madalale.
Kas Juhan Parts tunnetas, et tema aeg on täis ja laskis pilli lõhki minna? Res Publica juhtgrupp koosneb noortest inimestest ja nad võivad loota uuele edule kunagi tulevikus.
Tulevik on lahtine
Teisipäevane Postimees väitis, et Saksa parlamendis ei panda ühtegi umbusaldust hääletusele enne, kui pole uut valitsust valmis. Eesti poliitikutel niisugust tarkust veel ei ole. Pole veel selgust selle suhtes, millised erakonnad moodustavad uue valitsuse, kes saab peaministriks.
President Arnold Rüütel ütles teleuudistele, et püüab leida võimalikult kiiresti uue valitsusjuhi, sest iga viivitatud päev tuleb kahjuks Eesti riigi arengule. See on presidendi kohus. Kriisiolukordades peab ta leidma väljapääsu.
Praegune Riigikogu koosseis võimaldab moodustada ainult koalitsioonivalitsusi. See tähendab põhimõtete omavahel selgeksrääkimist ja kompromisside tegemist. Vana supp tuleks enne ära süüa, kui uut keetma hakatakse.
Kommentaar: Eesti valitsejad jõudsid kriisiseisu
Arvamus
TRENDING
