Nagu juba varem tõdetud, elame vasakpoolse meedia ja ideoloogia poolt peapealepööratud maailmas.
Pidevalt materiaalseid väärtusi loov turumajandus, mis aitab ka vaeste elu parandada, on pidevaks peksupoisiks. Turumajandust ja ettevõtjaid pannakse ka tühisemate eksimuste puhul häbiposti, pidevalt tõusevad ühiskonnas nõudmised selle võimu piiramiseks uute eeskirjade näol. Vasakpoolsete valitsuste skandaalid leiavad aga leebemat käsitlemist ja isegi vabandamist. See on eetiline puudujääk.
Natside kuritegusid ei lasta kellelgi unustada, ent neid kaugelt ületavaid kommunistide kuritegusid püütakse maha vaikida ja inimkonna mälust kustutada. Vasakpoolse meedia efektiivsus on seejuures väga suur. Mahavaikimine on saavutatud ajal, mil sajad miljonid kommunistlike rezhiimide all kannatanud inimesed on ikka veel elus, kuid vasakpoolsel propagandal on õnnestunud summutada nende hääl. Seejuures omavad prominentsed kommunistlikud intellektuaalid suurt lugupidamist mitmetes Euroopa riikides, ehkki kommunistlikul ideoloogial on kõige verisemad jäljed inimkonna ajaloos! Paljudes Euroopa riikides tegutsevad suured kommunistlikud parteid. See on eetiline puudujääk!
Kaasaegsed inimsusevastased kuriteod nii kommunistlikes diktatuurides kui ka teistes türanniates ei pälvi vasakpoolse meedia tähelepanu, selleasemel rünnatakse hoopis demokraatlikku Ameerikat, või siis vähemalt republikaane ja president Bushi. See, et kommunistliku diktaatori Kim Il Jongi rezhiimi all näljutati Põhja-Koreas surnuks kaks miljonit inimest, ei huvita vasakpoolset meediat, nagu ei huvita teda ka inimsusevastased kuriteod puna-Hiinas, Tiibetis, Kuubal, paljudes Aafrika ja Kesk- ning Kaug-Ida riikides. Läänemaailma kodaniku mõrv pälvib suuri pealkirju, sadade või tuhandete süütute inimeste mõrvad neid valitseva diktaatori poolt ei vääri aga trükimusta. See on suur eetiline puudujääk.
Väidetakse isegi, et president Bush on maailma rahu suurim vaenlane, teda võrreldakse Hitleriga ja peetakse sõjakurjategijaks. Kes vähegi USA valitsuse ülesehitust tunneb, teab, et USA parlament — Kongress otsustab, milleks saab president maksumaksjate raha kulutada. USA kaotas Vietnami sõja, sest Kongress keeldus sõja jätkamiseks vajalikke summasid kinnitamast. Nii ei saa president üksinda sõda pidada. Vastupidine väide on demagoogia, mida uudiste pähe serveeritakse. Siin on tegemist informatsiooni puudujäägiga.
Saddam Hussein kasutas massihävitusrelvi oma riigi elanikkonna, kurdide hävitamiseks. Ta kasutas neid relvi ka sõjas Iraani vastu. Kui president Clinton väitis, et Iraagil on massihävitusrelvad, siis usuti teda. Kui seda väitis ÜRO, siis usuti seda. Kui president Bush seda samuti väitis, toetudes tol korral tema käsutuses olnud vastuluure andmetele, siis teda nimetatakse valetajaks, kuigi ükski vastuluure teenistujatest pole öelnud, et president Bush avaldas neile survet informatsiooni muutmiseks, et selle alusel Iraaki rünnata.
Briti peaminister Tony Blair oli Inglismaal samasuguse terava rünnaku sihtmärgiks, eriti Briti riikliku telekanali BBC poolt. Kui selgus, et BBC oli ülekohtuselt peaminister Blairi valetamises süüdistanud, siis kaks selle organisatsiooni peameest astusid oma kohalt tagasi. Põhja-Ameerika vasakpoolne meedia pole aga säärast aumehelikkust üles näidanud ega vabandanud info levitamise eest, mille kohaselt president Bush olevat sihilikult vastuluure informatsiooni väänates valetanud. See on meedia eetiline puudujääk!
Vasakpoolset meediat ei näi huvitavat Iraagis leitud uued massihauad ja iraaklaste kannatused Saddam Husseini diktatuuri all. Vaevalt läheb neile ka korda, et Iraagis kirjutati hiljuti alla esialgsele demokraatlikule põhiseadusele; et Iraagis ilmub sadakond uut ajalehte; on palju uusi raadio- ja televisioonijaamu ja et demokraatia hakkab seal juurduma.
Meedia rõhk on terroristide rünnakutel USA sõdurite ja Iraagi eraisikute vastu, nii et Iraagi sõjast jääb vaatajatele ja lugejatele mulje, et tegemist on suure ebaõnnestumisega. See on vildak reportaazh tegelikkusest ja samuti eetiline puudujääk.
Euroopa Liidust loodavad paljud Euroopa poliitikud ja riigijuhid vastukaalu Ameerika Ühendriikide poliitilisele ja majanduslikule võimule. Ameerika on saavutanud oma majandusliku, ning sellele toetuva sõjalise ja poliitilise võimu tänu sellele, et marksistlik ideoloogia pole suutnud ahistada eraettevõtlust, mida ta on Euroopas teinud. Sotsialismil on positiivne panus inimkonnale selliste põhiliste sotsiaalprogrammide näol nagu pensionid, töötusekindlustus, arstiabi ja riskigruppide toetus. Marksismile rajatud ning sotsialismile ja kommunismile omane klassivõitlus, mis on suunatud eraettevõtluse vastu ja mis väidab, et rikkad on ühiskonnas rikkad seetõttu, et nad töölisklassi ja vaeseid ekspluateerivad, on arenenud maailmas ajast ja arust mahajäänud ja eluvõõras filosoofia. Eraettevõtjad, kes riskides investeerivad kapitali, loovad uusi töökohti, mille kaudu kasvab omakorda majandus ja mille tõttu valitsustele laekub rohkem tulumakse. Seeläbi saab kogu ühiskond rikkamaks.
Sada aastat tagasi, kui vaesed elasid kusagil hurtsiku nurgas, kannatasid pidevalt nälga ega omanud mingit arstiabi, oli klassivõitlus põhjendatud. Nüüd, kus vaesed arenenud riikides elavad korralikes elamutes, et kannata nälga ja saavad endale lubada värvitelereid, õlut ja viina ning kellele võimaldatakse tasuta arstiabi, süvendab klassivõitlus ühiskonna lõhenemist ja asjatut viha inimeste vahel. See on eetiline puudujääk.
Kommentaar: Eetilised puudujäägid (1)
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
Huvitav, kas selle vasakpoolse reklaami eest maksab? Mina jätan lehte lugedes sellised jamad vahele.
Arvamus
TRENDING
