Euroopa Liidu (EL) lipp on ilus — puhtale sinisele foonile paigutatud liikmesriike esindavad kuldsed tähed vihjavad ilmselt pilvitule taevale. Et euroliidu uks on uutele liikmetele juba pea pärani lahti lükatud, jääb Eestilgi vaid muretult üle selle läve astuda ja oma täht lipule kinnitada. Alates 1990-ndate algusest, kui Eesti võttis kursi ELiga ühinemisele, on enamus valitsusi ja poliitilisi jõudusid olnud liitumise poolt. Isegi opositsiooniväed pole eriti riskinud sellele vastu seista.

Ühel hommikul elektronposti avades leidsin aga kirja, milles eesti euroskeptikud kurdavad, et eurojutt on ajakirjanduses liiga ühekülgne, ELiga ühinemise üksikasjadesse pole süvenetud ja mingist mõttevahetusest sel teemal polevat juttugi. Nii ongi nad käivitanud kampaania Eesti ühinemise vastu Euroopa Liiduga. Sama algatusega tulid möödunud nädalal välja ka mitmed parlamendivälised parteid. Tõtt öelda näib nende ettevõtmine küll lootusetult hilinenud ja isegi mõttetu.

Jäädes aga truuks oma lehe põhimõttele tuua lugejani erinevaid vaatevinkleid ja arvamusi olulistes küsimustes, vaatleme seekord ELiga ühinemise võimalikke negatiivseid aspekte. Moment on selleks küll äärmiselt ebasobiv, sest eesti tipp-poliitikud asusid möödunud nädalal kõik ühel meelel eurovankrit vedama president Arnold Rüütli juhtimisel ning suuremad erakonnad on jõuliselt sekkumas eelseisva euroreferendumi kampaaniasse. Aga siiski.

Miks europaradiisis streigitakse?

Rahvusvahelise kaliibriga poliitiline vaatleja Eric Margolis küsib ühes möödunudnädalases kirjutises, miks Prantsusmaad, Austriat ja Itaaliat on haaranud streigilained. Kevadises Pariisis — romantika ja armunute linnas — tuli läinud nädalal tänavatele ligi miljon meeleavaldajat. Hullud täpsuslaskurid, hullu lehma tõbi, lastetapjad, SARS ja terroriähvardused neid ju ei puuduta. Aga prantslased maadlevad kõrgete maksude, kasvava töötuse ja kuritegevusega, kõrvulukustava lärmi ja liiklusummikutega. Selle kõigega nad lepiksid veel kuidagi, aga mitte valitsuse ettepanekuga lükata pensioniiga 65-lt eluaastalt 72-le.

Ega see pole ainult Prantsusmaa mure. Vana hea Euroopa on vananemas sõna otseses mõttes ja penisonäride armee read täienemas ennenägematu kiirusega. ELi liikmete riiklikud pensionisüsteemid ei suuda enam kuigi kaua neid ülal pidada ja võivad lõhkeda kui õhumullid. Euroliidult pole siin ka abi loota, pigem vastupidi, sest kõik maksud tuleb ju ühendusele korralikult ja kuulekalt tasuda.

Muide — ühest uudisest oli lugeda, et euroametnikud streigivad ise ka. Paistab, et streigid on Euroopas lihtsalt moes.

Kirikud muretsevad

Internetiportaal European Daily edastas Läti luterikiriku ametliku pöördumise, milles nõutakse riiklikke garantiisid riigi ühinemise korral ELiga.
Peapiiskop Janis Vanags ütles päevalehele Diena, et kirik kardab kaotada õigusi põhimõttelistes küsimustes. Paljudes ELi riikides laulatatakse homoseksuaale, mis on vastuolus Läti (ja ka Eesti) luterikiriku seisukohtadega.

Poola katolikukirik tahab samuti garantiisid, nõudes ühinemisleppesse klauslit inimelu kaitsmise kohta (abordi vastu) kooskõlas Poola seadustega. Sama mure on ka traditsiooniliselt abordi vastu seisval Malta kirikul.

Euroskeptik Vilja Savisaar

Keskerakonna juhtpoliitikutest tunnistas möödunud nädalal avalikult eurovastasust riigikogu liige Vilja Savisaar. Tema europessimism tuli üllatusena, sest abikaasa Edgar Savisaar toetab ju Eesti astumist euroliitu.

Põhjendades oma vastuseisu ELile ütles pr. Savisaar, et riiklikul tasemel on väga palju asju jäänud lahti rääkimata ja selgitamata. Tema küsimus: „Kas mõni ametnik on läbi lugenud 5000 lehekülge Euroopa lepingut, et öelda, et seal on kõik ikka nii, nagu me tahtsime?” näib igati asjakohasena. Elu kõiki valdkondi detailselt reguleeriv euroseadustik võib tuua paljudele äkki ebameeldivaid üllatusi.

Majanduskatastroof?

Pool ELi eelarvest läheb ühise põllumajanduspoliitika katteks. Samas on läbirääkimised just selles valdkonnas väga piinarikkad. Britid maksavad miljoneid naelu, et olla osanikud klubis, kus nende talunikud välja surevad, nenditakse ajakirja „These Tides" k.a. märtsinumbris.

Samal ajal toetatakse tubakakasvandusi, olematuid oliivi-istandusi ja Brüsselis resideeruvate bürokraatide armeed. 

Ka kalanduspoliitika on segane. Kohalikke olusid mittetundvad ametnikud määravad kalapüügikvoodid. Igal aastal püütakse miljoneid tonne angerjaid, rikkudes looduslikku tasakaalu. Ülemäära püütud tursk visatakse aga merepõhja mädanema või hangeldatakse mustal turul maha. Sellest pole kombeks rääkida. Norra on hääletanud euroliitu astumise vastu kaks korda ning suudab sellega kaitsta nii oma kalu kui kalureid.

Uus Rooma impeerium?

Euroopa Liitu on sageli võrreldud Rooma riigiga. Suurem osa Euroopast on ühendatud samade seaduste alla, seal käibib sama valuuta ja riikidevahelised piirid on kaotatud.

ELi võrguleheküljel teatati möödunud nädalal rõõmsalt, et pikkade põhiseaduse-teemaliste läbirääkimiste tulemusena Tulevikukonvendis otsustati säilitada Euroopa Liidu nimi ja mitte teda ümber tituleerida Euroopa Föderatsiooniks. Väga hea, aga väikeriikide jaoks nii olulise eesistumise rotatsiooni kohta pole öeldud sõnagi.

Sama võrgulehekülg on üle külvatud kõikvõimaliku infoga, mis annab aimu eelseisvast suurest ELi ümberkujundamise metamorfoosist. „Asemele tuleb moodustis, mida võib kahtluseta nimetada riigiks, isegi föderaalseks superriigiks,“ loeme ülalmainitud väljaandest.

Roomlased keelasid omal ajal Euroopa kultuuri hällil Kreekal pidada olümpiamänge. Samuti võib ühtse euroõiguse pealesurumine ohustada praeguste Euroopa rahvaste kohalikke tavasid.

Siin tuleks meenutada ka üht teist konglomeraati — endist N. Liitu, mille aluseks oli samuti vallutuspoliitika ja mitmeid teisi impeeriume Euroopa pinnal. Nad on kõik läinud, aga Euroopa Liit jäänud ja järjest laienemas. Eelkäijaist eristab teda see, et vallutuspoliitika on asendunud vabatahtliku ühinemisega.

Ei tahaks siiski ka kuidagi nõustuda kõike mustades värvides nägevate eesti euroskeptikutega, kes ennustavad ELi rüpes kadu eesti keelele, kultuurile ja koguni iseseisvusele.

Samas mõjub positiivselt ja turgutavalt üks mõtteavaldus nende võrguväljaandest: „Ometi võime uhked olla, et oleme eestlased, sest erinevalt roomlastest ei ole me oma ajaloos ühtegi teist maad vallutanud.“ 

Märkmed: