15. novembril kogunesid maailma 20 mõjukama riigi juhid Washingtoni arutama üleilmse majanduskriisiga seonduvat.

Kui riigipäid sõidutati mustades limusiinides läbi Washingtoni, näis isegi ilm harmoniseeruvat maailma pobleemidega, pakkudes neile sobivalt sünge ja nutuse tausta.

Bretton Woods’i konverentsi uus versioon?

Mõned väljaanded kiirustasid seda kohtumist tituleerima uueks Bretton Woods’i konverentsiks. Vaieldamatult oligi tegemist kaaluka rahvusvahelise foorumiga, sest Washingtoni kohtumisel osalenud riigid haldavad ca 90% maailma sisemajanduse koguproduktist.

Olgu meenutatud, et 1944. a. juulis kogunesid II maailmasõja värsketes haavades vaevlevate 44 riigi esindajad Mount Washingtoni hotelli Bretton Woods’is, kus nad üritasid paika panna maailma finantssüsteemi ja -suhteid. See neil ka õnnestus. Kolm nädalat kestnud konverentsil kehtestati rahvusvahelise rahanduse reeglid ja protseduurid; muu hulgas pandi alus sellistele institutsioonidele nagu The International Bank for Reconstruction and Development (IBRD) ja International Monetary Fund (IMF, e.k. Rahvusvaheline Valuutafond), mis alustasid tegevust juba 1945. a. – pärast seda, kui paljud riigid olid ratifitseerinud vastava kokkuleppe. Aeg on mõlema institutsiooni tegevusse ja regulatsioonidesse toonud muudatusi.

Äsjane kohtumine Washingtonis pole siiski võrreldav Bretton Woods’i omaga ei tulemuslikkuse ega ulatuse poolest, kuid kujunes sellest hoolimata tähelepanuväärseks rahvusvaheliseks foorumiks.
Viimastel nädalatel püüti Washingtoni kohtumise eel saavutada kompromisse ja siluda erimeelsusi, nii et oleks võimalik esineda ühtse rindena. Esmalt tuli üle saada põhimõttelisest probleemist: vaba turumajanduse ja demokraatliku kapitalismi põhimõte pole teatavasti kooskõlas riikliku või rahvusvahelise reguleerimise ja sekkumisega, kuid tegemist on ju kriisiolukorraga, mis vajab kiiret lahendust!

Mõistagi ei lubanud suhteliselt lühikest aega kestnud ettevalmistused mingeid erilisi tulemusi oodata, kuid kohtumine mõjus ometi lootusekiirena, mis juba esmaspäeval mõjutas positiivselt börssi.


Abinõud

Riigipead lubasid töötada üheskoos selle nimel, et võimalikult kiiresti taastada majanduskasv, nii et enne järgmist tippkohtumist Londonis 30. aprillil 2009 oleksid edusammud nähtavad.

Otsustati karmistada järelevalvet maailma suuremate pankade vigade üle ja püüda saavutada läbimurret rahvusvahelistes kaubandusläbirääkimistes. Leiti ka, et praktiliselt halvatud maailma finantssüsteemid vajavad kiiret ümberkorraldamist. Reformide abil loodetakse taolise globaalse kriisi kordumist vältida.

Samuti kutsuti üles kasutusele võtma majandust stimuleerivaid meetmeid (maksukärped, valitsuste kulutuste vähendamine jne).

G20 tippkohtumisel osalenud otsustasid veel reformida Rahvusvahelist Valuutafondi ja Maailma Panka.

USA president Georg W. Bush nimetas kohtumist õnnestunuks. Tema seisukohta jagasid paljud teisedki riigipead.

Kohtumise lõppkommünikees viidatakse finantsreformide vajadusele, et seeläbi parandada ja muuta rahvusvaheliste pankade, krediidiastuste ja finantsturgude mainet ja olukorda.

Majanduskriis kui võimalus

Põline rahvatarkus „pole halba ilma heata“ leiab siingi kinnitust. Jaapani peaminister Taro Aso ütles Washingtonis ajakirjanikele, et ehkki maailm seisab silmitsi 100 aasta suurima majanduskriisiga, ei tasu meelt heita, kuna selles peitub ühtaegu ka võimalus – kui praegusest kriisist välja tullakse, luuakse uus kord, mis tulevikus mõjub maailma majandusele ja rahandusele positiivselt.

Teisalt manitseb käesolev kriis riike ja rahvaid ettevaatusele. Palju seesugust, mida garanteeritult võeti (kolossaalsed krediidivõimalused kõigepealt), ei pruugi alati enam käepärast olla. Sellised läbiproovitud märksõnad nagu „mõõdukus“, „kokkuhoidlikkus“ ja „kainus“ on tõusnud nüüd esiplaanile.

Kolmandaks on väga oluline, et erakordselt keerulises olukorras, kuhu maailm on praeguseks sattunud, oli riigipeadel tänuväärne võimalus omavahelisteks kontaktideks, vestlusteks ja konsultatsioonideks.

G20 ja Venemaa

Nagu ikka, oli sellelgi rahvusvahelisel foorumil tähelepanu Venemaal, keda esindas president Dmitri Medvedev.

Medvedev rõhutas Washingtonis Välissuhete Nõukogu foorumil peetud kõnes, et Venemaa välispoliitika üheks prioriteetiks on huvide kaitsmine riikides, mis on olnud endised Nõukogude vabariigid – seega siis ka Eestis.

Teiseks tõstis ta esile Venemaa kui tähelepanuväärsete energiaressursside omaniku rolli, öeldes: „Igal juhul vajate te energiat. Jah, me näeme konflikti, aga ma arvan, et te näete ka, kuidas Venemaa kaitseb siin oma huve.“

Tunnistanud, et USA-Vene suhetes puudub praegu usalduslik vahekord, väljendas Medvedev lootust, et jaanuaris ametisse asuva president Barack Obama administratsioon aitab kaasa kahe riigi vaheliste suhete paranemisele kahe riigi vahel.

Vene peaminister Vladimir Putin kommenteeris G20 kohtumist esmaspäeval, korrates Medvedevi ütlusi. Tema sõnul kavatseb Moskva viia küll G20 tippkohtumise otsused ellu, kuid kaitsta seejuures oma rahvuslikke huve.

Putin lisas, et rahvusvahelised pingutused majanduskriisi tagajärgede ületamiseks peavad teostuma võrdsel baasil.

•
Tippkohtumisele järgnevad nüüd kitsamapiirilised kokkusaamised. Tõenäoliselt on riigipeade ühisotsuste elluviimine rohujuure tasandil märksa keerulisem kui üldsõnalise dokumendi vastuvõtmine.

Märkmed: